Esinejad

JJ Green on Washingtonis asuva raadiojaama WTOP rahvusliku julgeoleku korrespondent. Ta teeb igapäevaseid ülevaateid arengutest rahvusvahelise julgeoleku, luure, välispoliitika, terrorismi ja küberkuritegevuse vallas ning regulaarseid raadio- ja teleanalüüse. Ta juhib ka YouTube’i kanalit Global with JJ Green. Samuti juhib ta iganädalast taskuhäälingut „Target USA“, milles uuritakse Ameerika Ühendriike ähvardavaid ohte. Green juhib ka iganädalast saadet „The Hunt“ ja teeb põhjalikke intervjuusid ekspertidega ISISe, al-Qaida, Talibani ja muude esilekerkivate terrorismiohtude teemadel. Ta on olnud kolmel korral USA sõjaväe korrespondent sõjapiirkondades. 2023. aastal andis Champlaini kolledž Vermontis Greenile tema rahvusvahelise julgeolekualase ajakirjandustöö ja analüüside koostamise eest audoktori tiitli. Ta on saanud oma töö eest kümneid riiklikke, piirkondlikke ja rahvusvahelisi auhindu, sealhulgas 2017. aastal president Gerald R. Fordi nimelise fondi väljapaistva riigikaitsealase ajakirjanduse auhinna oma sarja „Anatomy of a Russian Attack“ (Venemaa rünnaku anatoomia) eest. Samuti sai ta 2009. aastal riikliku Edward R. Murrow’ nimelise auhinna „Hidden Hunteri“ eest, mis oli tema reportaaž Los Angeles-klassi tuumaallveelaeva USS Miami pardalt. Ta peab regulaarselt loenguid ülikoolides ning esineb Ameerika Ühendriikide kaitse- ja luureasutustele ja -organisatsioonidele.

Prof Marju Lauristin (s. 1940) on Tartu Ülikooli sotsiaalteaduste instituudi emeriitprofessor. Ta on tegelenud lõimumisprobleemide uurimisega ja on olnud seotud Eesti lõimumispoliitika põhimõtete kujundamisega alates 1998 aastast. Aastatel 1998- 2002 ja 2004-2008 kuulus ta Euroopa Nõukogu vähemuste kaitse konventsiooni (FCNM) ekspertkomiteesse. Aastatel 2014-2018 oli ta Europarlamendi liige, kuuludes EP põhiõiguste ja demokraatlike vabaduste komiteesse (LIBE). Ta on Eesti lõimumismonitooringu 2023 üks autoreid ja toimetajaid.

Prof Bridget Kendall MBE Hon FBA oli oma pika karjääri jooksul BBC väliskorrespondendina viis aastat (1989–1994) BBC Moskva korrespondent, kajastades Balti riikide iseseisvuse taastamist ja tormilisi sündmusi, mis viisid lõpuks Nõukogude Liidu kokkuvarisemiseni. 1990. aastatel oli ta viis aastat BBC Washingtoni korrespondent ning aastatel 1998–2016 kajastas ta BBC diplomaatilise korrespondendi ametikohal tähtsamaid uudiseid kogu maailmast. Tema raamat „The Cold War: A New Oral History“ (Külm sõda: uus suuline ajalugu) uurib aastakümneid kestnud konflikti pealtnägijate kirjelduste kaudu.
Aastatel 2008–2023 juhtis ta BBC iganädalast raadiosaadet „The Forum“, mille toimumiskohtade hulgas olid Briti Muuseum, Sydney ooperiteater ja CERN, kus asub Suur Hadronite Põrguti Šveitsis.
2016. aastal nimetati ta Peterhouse’i – Cambridge’i ülikooli vanima kolledži – esimeseks naisjuhiks ning ta ametiaeg kestis 2023. aastani. Aastatel 2020–2023 oli ta oli ka Cambridge’i ülikooli asekantsler. Ta kuulub juhtiva mõttekoja Chatham House’i nõukogusse ja RAND Euroopa nõukogusse.
Tema auhindade ja autasude hulka kuuluvad James Cameroni auhind väljapaistva ajakirjandustöö eest ning Briti impeeriumi ordu liikme tiitel teenete eest ajakirjanduse valdkonnas. Ta on St Andrew’si, Exeteri ja Yorgi ülikoolide ning Birminghami keskülikooli audoktor. Ta on Peterhouse’i, kahe Oxfordi kolledži ja Briti Akadeemia auliige.

Agnese on rahvusvaheliselt sertifitseeritud mitmekesisuse juht ja äriantropoloog. Alates 2019. aastast on ta toetanud kohalikke ja rahvusvahelisi organisatsioone teadlikkuse tõstmisel, teadmiste edasiandmisel ja nõustamisel mitmekesisuse juhtimise valdkonnas. Agnese on teinud uuringuid, juhtinud projekte, konsulteerinud, avaldanud publikatsioone, olnud lektor, kõneleja ja moderaator sellistel teemadel nagu mitmekesisus, võrdsus, kaasamine, kuuluvus (DEIB), mitmekesisuse pädevused ja juhtimine, Põhjamaade organisatsioonide rahvusvahelistumine, kultuuridevaheline mõistmine ja usaldus, jätkusuutlikkus ja areng, kultuur ja ettevõtlus Põhjamaade, Balti riikide ning Lähis-Ida ühiskondades. Agnesel on Bergeni Ülikooli (Norra) magistri- ja doktorikraad sotsiaalantropoloogias. Tal on ulatuslik rahvusvaheline koostöökogemus Põhjamaade organisatsioonidega nii akadeemilises, ettevõtlus- kui ka diplomaatilises valdkonnas. Agnese on ka kirjanik ja avaldas hiljuti monograafia „Searching Sustainability in Arabian Deserts. An Anthropology of Market and Oil“ (Jätkusuutlikkuse otsingud Araabia kõrbetes. Turu ja nafta antropoloogia), mis põhineb tema uuringutel sotsiaalse ja keskkonnaalase jätkusuutlikkuse kohta Pärsia lahe piirkonnas. Agnese on PwC Lätis Baltikumi mitmekesisuse ja kaasamise juht ning Kesk- ja Ida-Euroopa kaasamise ja mitmekesisuse töörühma liige, aidates ettevõtetel arendada pädevusi ja rakendada strateegiaid, mis edendavad töökoha mitmekesisust, kaasamist ja võrdseid võimalusi.

Göran Larsson on Rootsi Göteborgi ülikooli usuteaduse professor ja Boråsi ülikooli politseiteaduskonna külalisprofessor. Larssoni teadustöö on keskendunud Euroopas islami ja moslemitega seotud teemadele nii minevikus kui ka tänapäeval, kuid viimase kümne aasta jooksul on ta uurinud peamiselt seda, kuidas globaalsed konfliktid mõjutavad kohalikke kogukondi ja avalikke arutelusid religiooni ja konfliktide teemadel. Lisateavet tema uuringute ja väljaannete kohta vt siin.

Steffen Saigusa Nielsen on töötanud kuriteoennetuse valdkonnas üle 30 aasta. Muu hulgas on ta Aarhusi mudeli looja, mis on meetod radikaliseerumise ja vägivaldse ekstremismi ennetamiseks erinevate asutuste vahelise koostöö kaudu. Ta töötab ka organiseeritud kuritegevusest väljumise valdkonnas ja nõustab kohtuid vägivallakuritegudes süüdistatavatele alaealistele karistuste määramisel. Steffen Saigusa Nielsen töötab Aarhusi linna heaks ja Ida-Jüütimaa politseiametis. Sellel konverentsil räägib ta Aarhusi mudelist kui võimalusest integreerida marginaliseeritud ekstremistid tagasi ühiskonda.

Dainius Babilas on töötanud sotsiaalse ühtekuuluvuse ja rahvusvähemuste integratsiooni valdkonnas üle 20 aasta. Alates 2004. aastast on ta Kaunase erinevate rahvaste kultuurikeskuse direktor. Riigi suuruselt teises linnas loodud suurimas rahvusvähemuste kultuuri- ja integratsioonikeskuses töötades pööras ta suurt tähelepanu projektide ja ürituste korraldamisele kultuuri, hariduse ja noorte valdkonnas, samuti rahvusvahelisele koostööle, mis põhines Erasmus+ programmil. Samuti esindas ta rahvusvähemusi Leedu Kultuurinõukogus, oli Roots & Routes Internationali juhatuse liige – see on rahvusvaheline võrgustik kultuurilise ja sotsiaalse mitmekesisuse edendamiseks kaasaegses etenduskunstis ja meedias. Alates 2024. aasta juulist alustas ta tööd Leedu Vabariigi valitsuse juures asuva rahvusvähemuste osakonna direktorina. Rahvusvähemuste osakond on peamine riiklik institutsioon, mis vastutab rahvusvähemuste poliitika rakendamise eest ja osaleb ka selle kujundamises.

Dr Katy Radford MBE on sõltumatu konsultant, kes liitus Briti Nõukogu usaldusisikuna 2023. aastal ja on alates 2022. aastast Põhja-Iirimaa komitee esimees. Praegu on ta Ühendkuningriigi Põhja-Iirimaa valimisvolinik ja on varem töötanud Põhja-Iirimaa Kunstinõukogu aseesimehena, ainsa naisena lippude, identiteedi, kultuuri ja traditsiooni komisjoni 13 liikme seas ning Põhja-Iirimaa võrdõiguslikkuse komisjoni juhatuse liikmena. Ta oli pea- ja asepeaministri kantselei kokku kutsutud rassilise võrdõiguslikkuse alarühma esimene valitud esimees ning esindas selles juudi kogukonda.
Pärast Belfasti ülikooli lõpetamist sotsiaalantropoloogia erialal, kus ta keskendus etnomusikoloogiale, töötas ta Põhja-Iirimaa konflikti ohvrite ja ellujäänute ning vähemusrahvuste kogukondadega esmalt endises Konfliktide Uurimise Instituudis ja seejärel ohvrite ja ellujäänute komisjonis. Ta tunneb praktilist huvi kunsti kasutamise vastu muutuste, sotsiaalse kaasatuse, konfliktijärgse taastumise ja vastupanuvõime edendamise vahendina ning 2008. aastal nimetas Tema Majesteet ta Briti impeeriumi ordu liikmeks heade suhete edendamise eest.

Dmitri Teperikil on üle kümne aasta pikkune kogemus tipptasemel, mille jooksul on ta direktorina või juhtiva eksperdina osalenud mitmetes rahvusvahelistes uurimisprojektides, interdistsiplinaarsetes uuringutes, arengukoostööprogrammides, erialastes koolitustes ja teavitustegevustes, mis käsitlevad terviklikku vastupanuvõimet ja mitmekülgseid meetmeid välismaiste vaenulike mõjutuste ja desinformatsiooni vastu. Ta on uurinud mitmeid võtmevaldkondi, sealhulgas rahvusliku identiteedi sotsiaalpsühholoogilisi tegureid, ühiskonna vastupanuvõimet ja ühtekuuluvust, kognitiivset julgeolekut, valdkondadevahelist kriisijuhtimist, meediatarbimist ja olukorrateadlikkust teabekeskkonnas. Tema peamised huvialad on Ukraina, Balti riigid ja Ida-Euroopa postkommunistlikud riigid.
2016. aastal kaasasutas Dmitri Teperik rahvusvahelise koolitus- ja koostööplatvormi Resilience League, mis keskendub noorte spetsialistide ja ekspertide ettevalmistamisele praktiliste oskuste ja vahenditega, et arendada kognitiivset vastupanuvõimet vaenuliku desinformatsiooni, ühiskonna polariseerumise ja kahjuliku radikaliseerumise vastu.
Dmitri Teperik on koostanud üle 70 väljaande, sealhulgas poliitilisi aruandeid, artikleid, analüütilisi uuringuid ja muid publikatsioone mitmesugustel teemadel, mis on seotud ühiskonna vastupanuvõime, välisriigist lähtuvate infomanipulatsioonide ja sekkumiste, meedia- ja infokirjaoskuse, strateegilise kommunikatsiooni ja tsiviiljulgeolekuga.

Pavol Kosnac on Bratislava DEKK Instituudi direktor, Slovakkia Teaduste Akadeemia etnoloogia ja sotsiaalantropoloogia instituudi teadlane ning Londoni Kuningliku Antropoloogiainstituudi teadur. Tema praegune töö keskendub ideoloogia ja grupi ühtekuuluvuse interdistsiplinaarsele uurimisele sotsiaalse stabiilsuse, religiooni, vägivalla ja sõja kontekstis. Viimase 15 aasta jooksul on ta uurinud peamiselt rühmi, kes ei tunne end peavooluühiskonnas mugavalt ja püüavad pakkuda sellele alternatiivi – olgu selleks siis uued usulised liikumised, vastandkultuurilised subkultuurid või paramilitaarsed rühmitused. Ta töötab ka konsultandi ja kohapealse eksperdina humanitaarabiorganisatsioonide ja ülikoolide heaks üle maailma, sealhulgas Ühendkuningriigis, Iraagis, Süürias, Ukrainas ja Tais. Ta on 2017. aastal Routledge’i kirjastuse avaldatud religiooniuuringute teemalise raamatu „Fiction, Invention and Hyperreality“ (Väljamõeldised, leiutised ja hüperreaalsus) ning 2023. aastal DEKK instituudi avaldatud sotsioloogiateemalise raamatu „Cohesion in Slovakia“ (Ühtekuuluvus Slovakkias) kaasautor.

Claudia Schröter on Erfurtis, Kesk-Saksamaal tegutsev produtsent. Sündinud ja kasvanud endises Ida-Saksamaal, ta on õppinud kommunikatsiooniteadust Münhenis Ludwig Maximilian Ülikoolis Televisiooni- ja Filmiülikoolis produtseerimist ja meediaettevõtlust. Alates 2008. Aastast, on Claudia Schröter arendanud, produtseerinud ja kaasprodutseerinud eri formaatides ja žanrides ja eri sihtrühmadele suunatud projekte. 2020. Aastal kaasasutas ta CALA Film Central ning seejärel 2022 aastal CALA Film West, laiendades sellega ettevõtet CALA Filmproduktion, mida oli algselt asutanud produtsent Martina Haubrich Berliinis 2016 aastal. CALA Film on tuntud selle poolest, et ta keskendub kunstilisel lugude jutustamisel ning teeb koostööd nii alustavate kui tunnustatud talentidega. CALA Film on pühendunud uute perspektiivide avardamisele ja teeb aktiivselt koostööd esinduslike partneritega, tagades rahastust eri institutsioonidelt, andes olulist panust Euroopa filmimaastikule. Produtsendina lööb Claudia Schröter samuti kaasa initsiatiivides mis käsitlevad tänapäeva maailma meedia väljakutseid. Ta on selliste organisatsioonide liige nagu Saksamaa Lastefilmide assotsiatsioon, Animatsiooni Assotsiatsioon Saksamaal, Saksamaa Produtsentide Assotsiatsioon ja Euroopa Produtsentide Klubi.

Töötan Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudis meediauuringute kaasprofessorina. Oma teadustöös keskendun noorte sotsiaalmeedia kasutusele (ja mittekasutusele, nn „võrgust väljas olemisele“) ja erinevatele kirjaoskustele (nt digitaalsele, meedia- ja infokirjaoskusele (MIL), sotsiaalmeedia- ning pornograafiaalasele kirjaoskusele). Olen mitmes uuringus keskendunud erinevatele interneti riskidele (nt soopõhine netikiusamine, netihäbistamine, laste seksuaalne ahistamine ja peibutamine internetis). Asjade tasakaalus hoidmiseks püüan vaadelda ka võimalusi – uurin mõjuisikute (influencer’ite) kultuuri ja digitaalset aktivismi kui võimestavaid fenomene. Enim armastan ma aga õpetamist. Lubage mul veidi eputada, kui seda taluda suudate – olen 2020. aasta riikliku aasta õppejõu hariduspreemia laureaat ning olen juhendanud mitmeid auhinnatud lõputöid.

Dr Justin E. Lane on CulturePulse AI tegevjuht ja kaasasutaja. See USA-Slovakkia tehistaibuettevõte keskendub sotsiaalse tehisintellekti ja digitaalse kaksiku tehnoloogia loomisele ning analüüsile. Dr Lane on üle kümne aasta pingutanud uute tehistaibusüsteemide loomise nimel, mis võimaldaksid uurida ja ennustada sotsiaalse sidususe aspekte alates hübriidohust ja terrorismivastasest võitlusest kuni poliitilise riskianalüüsi ja kriisijuhtimiseni. Ta sai doktorikraadi Oxfordi ülikoolist. Dr Lane on töötanud Ameerika Ühendriikide, Ühendkuningriigi, Tšehhi Vabariigi ja Singapuri ülikoolides ning hetkel on ta lisaks tööle CulturePulse’i tegevjuhina seotud Slovakkia Teaduste Akadeemiaga ning on Bratislavas asuva DEKK instituudi DEKK instituudi teadusdirektor. Tema tööde üle on arutletud väljaannetes WIRED, BBC, The New York Times, Vice News, New Scientist, The Atlantic ja Joe Rogan Experience. Samuti on ta töötanud Kesk- ja Ida-Euroopa iduettevõtete ning investeerimisfirmade äriarenduse ja innovatsiooninõustamise alal, aidates neil saada alates 2020. aastast rohkem kui 80 miljoni euro väärtuses rahalisi vahendeid. Tema raamat „Understanding Religion through Artificial Intelligence: Bonding and Belief“ („Religiooni mõistmine tehistaibu abil: side ja usk“ on saadaval Bloomsbury kirjastuse kaudu ning see nomineeriti 2023. aastal ISSR-i raamatuauhinnale.
Dr Lane’i sulest on ilmunud üle 70 eelretsenseeritud artikli ja konverentsiettekande ning Bloomsbury (Ühendkuningriik, London) kirjastatud raamat selle kohta, kuidas tehistaibu abil religiooni ja kultuuri uurida. Praeguseks on tema tööd pälvinud rahvusvahelist tunnustust ning üle 850 refereeringu (ta kaitses oma väitekirja 2019. aastal). Samuti on ta koos LeRon Shultsiga Slovakkias asuva ettevõtte ALAN Analytics s.r.o kaasasutaja – tegemist on intellektuaalomandi valdusettevõttega. Koos on doktorid Lane ja Shults kogunud umbes 90 miljonit USA dollarit teadus-, arendus- ja innovatsioonitoetuste rahastamise jaoks ning üle 20 miljoni USA dollari väärtuses investeeringuid eraettevõtetele. Teadustööde ORCID.

Dr Arnold Sinisalu on endine Eesti kaitsepolitseiametnik ja jurist, kes oli 2013 kuni  2023 Kaitsepolitseiameti viies peadirektor politseikindralinspektori auastmes. Ta on Tartu Ülikooli  doktorikraad õigusteaduses, mille kaitses 2012. aastal. Doktoritöö teemaks oli “Mõjutustegevuse piirid rahvusvahelises õiguses”. Dr Arnold Sinisalu töötas Kaitsepolitseis 30 aastat, alates 1993. aastast, valdavalt juhtivatel ametikohtadel. Muuhulgas osales ta uurijana KAPO menetlustes, mis puudutasid aastatel 1992–1993 asetleidnud nn “rublatehingut” ja 1995. aasta “lindiskandaali”. Ta on osalenud ka parvlaeva Estonia hukuga tegelenud uurimisgrupis. 1990. Aastatel tegeles KAPO-s ka palju organiseeritud kuritegevusega, keskendudes ebaseaduslikule lõhkeaine- ja relvaärile. Tema pika teenistuskäigu jooksul on teda autasustatud  Kotkaristi IV klassi teenetemärgiga 2005. aastal, Kotkaristi II klassi teenetemärgiga 2021. aastal ning Siseministeeriumi kuldteenetemärgiga 2023. aastal. Alates märtsist 2018 on ta Auleegioni ordeni rüütli klassi kavaler.
Dr Arnold Sinisalu on end inspireerinud raamatutena nimetanud Jevgeni Zamjatini romaani “Meie” ja Anton Hansen Tammsaare romaanisarja “Tõde ja õigus”, samuti sotsioloog Norbert Eliase teost “Tsiviliseerumisprotsess” ning Kanada ajaloolase Margaret MacMillani ja Briti-Poola ajaloolase Norman Daviese teoseid.

Dr Solvita Denisa-Liepniece on kommunikatsiooniteadlane, kellel on küllaldaselt ekspertteadmisi strateegilise kommunikatsiooni ja kognitiivse säilenõtkuse alal. Ta on Vidzeme Rakenduskõrgkooli kaasprofessor ning IREX-i vanemprogrammijuht. Hiljuti oli ta ettevõtte Sandia National Laboratories (globaalse julgeoleku ja koostöö keskuse) külalisteadur ning töötas teadustööde turvalisuse teemal. Aastail 2022–2024 töötas Denisa-Liepniece ÜRO globaalse kommunikatsiooni osakonnas. Perioodil 2022–2023 oli ta Euroopa Nõukogu meedia säilenõtkuse suurendamise ekspertide komitee (MSI-RES) valitud liige. Aastatel 2021–2022 oli dr Denisa-Liepniece külalisteadur New Yorki ülikooli Jordani Venemaa süvauuringute keskuses. Enne seda oli ta Yale’i ülikoori kaasteadur (Juris Pageds Visiting Fellow, 2020). Aastail 2016–2022 oli dr Denisa-Liepniece meediapädevuse ja desinformatsiooni säilenõtkuse nõustaja Baltic Centre for Media Excellence’is (BCME).

Annika Sandlund (sündinud 10. oktoobril 1971) on Soome kodanik ning ÜRO Pagulaste Ülemvoliniku Ameti (UNHCR) esindaja Põhjamaades ja Balti riikides. Enne UNHCR-is töötamist oli ta Maailma Toiduprogrammi rahvusvaheline vaatleja Iraagis, töötas IRC-s, Euroopa elanikkonnakaitse ja humanitaarabioperatsioonide peadirektoraadis (ECHO), Soome Rahvusringhäälingus (rootsi keel) ja Soome sotsiaalministeeriumis. Sandlundil on magistrikraad inimõiguste ja demokratiseerimise alal Essexi ülikoolist Ühendkuningriigis ning magistrikraad politoloogias ja bakalaureusekraad ajakirjanduses Helsingi ülikoolist Soomes. Sandlund räägib rootsi keelt (emakeel), inglise, soome ja prantsuse keelt.

Heidi Maiberg (PhD) on kriminoloogia doktor Royal Holloway, Londoni Ülikoolist, kelle teadustöö keskendub terrorismiuuringutele. Ta peamine huvi on seotud äärmuslaste deradikaliseerumise ja rehabiliteerumise toetamise meetodite ja nende mõjuhindamisega, millest viimasele keskendus ka ta doktoritöö. Koos kolleegidega on Maiberg viinud läbi uuringuid, loonud õppematerjale ja koolitusi, mis käsitlevad äärmusluse ennetamist hariduse kaudu. Tema vaba juurdepääsuga e-kursus ehk MOOC “Äärmuslusest: sinna jõudmine, sellest eemaldumine ja selle ennetamine” pälvis 2023. aastal e-kursuse kvaliteedimärgise. Tema teadustööd on toetanud HARNO, Ühendkuningriigi Siseministeerium, Politsei- ja Piirivalveamet ja Eesti Rahvuskultuuri Fond. Heidi Maiberg töötab Siseministeeriumis.

Birgit Lüüs-Jakobs töötab praegu Riigikantselei Strateegiabüroo nõunikuna. Birgitil on mitmekülgne kogemus varjupaiga- ja rändepoliitika vallas ning ta on töötanud selle teemaga nii Eestis kui ka rahvusvahelisel tasandil. Ta on tegutsenud Siseministeeriumis kodakondsus- ja rändepoliitika osakonna juhataja asetäitjana ning juhtinud Eesti EL nõukogu eesistumise ajal varjupaiga töögruppi.
Enne Riigikantseleisse suundumist töötas Birgit Euroopa Komisjoni siseasjade direktoraadis asüüli üksuses, kus ta juhtis põhiõiguste tiimi ja vastutas mitme olulise Euroopa Liidu rändepakti õigusakti, sealhulgas varjupaiga- ja rändehalduse määruse eest.
Tema laialdased teadmised ja praktiline kogemus teevad temast hinnatud eksperdi, kes on andnud väärtusliku panuse rände- ja varjupaigapoliitika kujundamisse nii Eestis kui ka Euroopa Liidus.

Terje Trasberg on Statistikaameti rahvastiku ja haridusetiimi tiimijuht. Tema töö hõlmab näiteks rahvaarvu, sündide ja surmade ning oodatava eluea statistika kokkupanemist. Olulisemate projektide hulka kuulub iga kümne aasta tagant toimuv rahva ja eluruumide loendus, kus 2021. aasta loendus koostati esmakordselt peamiselt riiklikele registritele tuginedes.

Petr Potchinchtchikov on sündinud Moskvas ja elab Soomes alates 1994. aastast. Petr on muusik, kultuurikorraldaja ja produtsent ning ettevõtja alates 2002. aastast, tänapäeval töötab ta kommunikatsioonivaldkonnas tõlgi, kolitaja ja avaliku kõneleja rollides. Varasemalt on ta olnud tegus Soome venekeelsete organitatsioonide assotsiatsiooni (FARO) tegevjuhina, kultuurilise mitmekesisuse eksperdina (Culture for all), töötas vabakutselise ajakirjanikuna Soome avalik-õiguslikul telekanalil YLE ja Hamina linnavalitsuse kultuuriosakonna produtsendina.

Anna Pihl on Eesti Rahvusringhäälingu ajakirjanik. Londoni ülikooli lõpetamise järel alustas Pihl 2013. aastal tööd “Aktuaalses kaameras”, misjärel liitus üsna pea “Pealtnägija” meeskonnaga. Uuriva ajakirjanikuna pälvis ta 2020. aastal Bonnieri preemia. Pihl on juhtinud ka “Esimest stuudiot”, “Ringvaadet”, “Jõulutunnelit” ja kajastanud mitmeid valimisi. Pihli menukas autorisaade “Sinu uus sugulane” pälvis 2022. aasta EFTA galal parima uue tulija auhinna. Hetkel on Pihl arutelusaate “Impulss” saatejuht.

Enam kui 35-aastat meedias. Töötanud televisioonis, raadios ja trükimeedias USAs, Kanadas, Venemaal ja Eestis. Magistrikraad välissuhete alal New Yorgi Columbia Ülikoolist. Bakalaureusekraad organisatsioonikäitumise ja kommunikatsiooni erialal New Yorgi Ülikoolist (NYU).

Sillamäelt pärit Uljana Kuzmina on aastaid töötanud telekanalis ETV+, juhtides seal nii venekeelset “Aktuaalset kaamerat” kui ka päevakajalist intervjuusaadet “Nädala intervjuu”. Kuzmina oli ETV arutelusaate “Impulss” saatejuht ja hetkel toob vaatajateni autorisaate “Keel ja Kool”, mis keskendub eestikeelsele haridusele üleminekule.

Mari-Liis Jakobson on poliitikasotsioloogia dotsent Tallinna Ülikoolis. Tema uurimishuvid seonduvad populismi, rändepoliitika ja hargmaisusega. Hetkel juhib ta Eesti Teadusagentuuri rahastatud teadusprojekti “Pürgida põhivoolu, kuid jääda radikaalseks: paremradikaalsete populistlike erakondade valikulise kaasamise strateegiad”, mis keskendub paremradikaalsete populistlike erakondade ebatüüpilistele toetajarühmadele. Tema hiljutisemad hargmaist populismi ning valimisi puudutavad publikatsioonid on ilmunud rahvusvahelistes eelretsenseeritavates ajakirjades nagu European Political Science, Journal of Political Ideologies, Journal of Common Market Studies Contemporary Politics ja Comparative Migration Studies, ning tema kaastoimetatud on ka rände politiseerumist puudutav artiklikogumik pealkirjaga Anxieties of Migration and Integration in Turbulent Times (2023), mille on välja andnud Springeri kirjastus.