Rahvusvaheline lõimumisalane konverents

"Kokku või lahku: kesktee otsingul"



Kahepäevane konverents toob kokku lõimumise valdkonna rahvusvaheliselt tuntud ja tunnustatud eksperdid, poliitikakujundajad, teadlased ning visionäärid Eestist ja üle Euroopa ja maailma, kes käsitlevad paneelarutelude ja praktiliste töötubade raames lõimumise võtmeküsimusi, pakuvad lahendusi ning jagavad parimaid praktikaid.

Miks?

Koos on alati tugevam ning kindlam olla, eriti ühistele väljakutsetele vastu seismisel. Erinevates valdkondades ja erinevaid probleeme lahendades on kesktee leidmine paras käsitöö. Konverentsil räägime, mis ohud võivad meid oodata, kui püsime teineteisest liiga eraldi ja kaugel, kuidas teistes riikides tasakaalu leidmisega on läinud ning kuidas saame edasi liikuda, et ühiskond oleks natuke rohkem koos ja natuke vähem eraldi.

Mis?

Euroopa riigid seisavad silmitsi sarnaste lõimumise ja mitmekesisuse väljakutsetega, mis vale lähenemise puhul ohustavad ühiskondade stabiilsust. On oluline õppida teineteise kogemusest, jagades teadusanalüüsi tulemusi ja parimaid praktikaid üle Euroopa.

Kes?

Konverents on mõeldud lõimumisvaldkonna asjatundjatele, poliitikakujundajatele ja teadlastele, kuid ka valdkonna huvilistele, praktikutele ning kolmanda sektori esindajatele, kes soovivad panustada lõimumisvaldkonna aruteludesse ja tegevustesse.

Kolm põhjust miks konverentsi külastada

Meie partnerid

Russian minorities and Russian migrants – integration challenges and perspectives in Estonia and Norway

This workshop will present the results of research cooperation project between Tallinn University in Estonia and Bergen University in Norway. Results bring out the differences in integration context in the two countries – Estonia and Norway, and the relation with integration and acculturation attitudes of Russian minorities.

Prof. Raivo Vetik, Tallinn University, Estonia
Prof. David Lackland Sam, Bergen University, Norway
Marianna Makarova, Tallinn University / Integration and Migration Foundation Our People, Estonia

Radicalisation – responsibility of immigrants or local community members?

What kind of local communities tend to radicalise more? Is Estonian society open for a new behavioural and belief system, which could prevent radicalisation and various violence occurrences? In this workshop, we take a look at two target groups, local community and immigrants’ attitude, and discuss how on one hand the ability of local population to accept new and sometimes unusual behavioural models, and on the other hand immigrants’ readiness to make changes in their habits to accept Estonians lifestyle, influence the likelihood of radicalisation. The main focus is on preventing radicalisation.

Prof. Ringo Ringvee, Ministry of Interior
Mai Beilmann, Tartu University
Prof. Shamit Saggar, Essex University
Linda Noor, Minotenk
Alo Raun, Eesti Päevaleht, Estonia

Culture, identity and multiculturalism

Presentations of this workshops will explore such questions as culture, multiculturalism and interculturality, local and regional identity, history and their role and importance in the context of integration.

Petr Potchinshtshikov, Art Promotion Center, Finland
David Edwards, Glasgow University, UK
Marianne Leppik, Tartu University, Estonia
Chair: Prof. David J Smith, University of Glasgow

Segregation at Estonian labour market – challenges and opportunities

The discussion in this workshop evolves around the recently conducted meta-analysis of studies on ethnic segregation in Estonian labour market. This analysis has combined results from different research projects conducted in Estonia during the last decades. Experts from various organisations in Estonia will join to discuss the developments and trends in Estonian labour market, with a focus on ethnic segregation.

Kristjan Kaldur, Institute of Baltic Studies, Estonia
Marta Traks, Estonian Unemployment Insurance Fund, Estonia
Kelly Grossthal, Human Rights Centre, Estonia

Memory Conflicts in History Lessons

The aim of this workshop is to analyze the ways of addressing the themes that may evoke strong emotional reactions, or may be strongly intertwined with national identity. We discuss different methods of teaching history in the school, especially in the multi-national class. The workshop is meant to study issues of historical memory and public history, in particular, what role may history lessons play in the conflict resolution in the multicultural societies? How to deal with situations in society where there are different histories? Are history lessons meant to educate patriots or citizens?

Timur Guzairov, University of Tartu, Estonia
Merit Rikberg, University of Tartu, Estonia

How to develop intercultural competence through non-formal learning methods?

Practical examples of games and non-formal learning methods aimed at language learning for children and adults.
Group size limit: 30 people.

Aleksei Razin, GameClub, Estonia

Inclusive leadership to support diversity in education sector

It is increasingly important for all organisations to be diverse and inclusive. But what does this actually mean, and how might organisations becoming more inclusive. One of the great challenges facing an organization is getting all employees to develop the competence and confidence to embrace its diversity. This workshop will provide opportunity for participants to develop understanding of diversity competence and the importance of inclusive leadership by all members of an organisation.

Prof Uduak Archibong, University of Bradford, United Kingdom
Prof Nazira Karodia, University of Wolverhampton, United Kingdom

Vene vähemused ja vene migrantrahvastik – lõimumise väljakutsed ja perspektiivid Eestis ja Norras

Antud töötoas esitletakse Tallinna ülikooli ja Norra Bergeni ülikooli teaduskoostööprojekti tulemusi. Tulemused kajastavad lõimumisega seotud erinevusi kahes riigis – Eestis ja Norras, ja nende seoseid vene vähemuste lõimumise ja kultuurilise kohanemise hoiakute kujunemisega.

Prof. Raivo Vetik, Tallinna Ülikool, Eesti
Prof. David Lackland Sam, Bergeni Ülikool, Norra
Marianna Makarova, Tallinna Ülikool / Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed, Eesti

Radikaliseerumine – immigrantide või kohaliku kogukonna liikmete vastutus?

Millised kohalikud kogukonnad kipuvad rohkem radikaliseeruma? Kas Eesti ühiskond on avatud uuele käitumis- ja ususüsteemile, mis võiks ära hoida radikaliseerumist ning vägivallailminguid? Antud töötoas vaatleme kahe sihtrühma, kohaliku kogukonna ja sisserändajate suhtumist. Arutame, kuidas ühest küljest kohaliku elanikkonna võime aktsepteerida uusi ja mõnikord tavatuid käitumismudeleid ning teisest küljest sisserändajate valmisolek muuta oma kombeid, et aktsepteerida eestlaste elustiili, mõjutavad radikaliseerumise tõenäosust. Tähelepanu keskmes on radikaliseerumise ärahoidmine.

Ringo Ringvee, Siseministeerium
Mai Beilmann, Tartu Ülikool
Shamit Saggar, Essex’i Ülikool
Linda Noor, Minotenk
Alo Raun, Eesti Päevaleht, Eesti

Kultuur, identiteet ja mitmekultuurilisus

Antud töötoa esitlustes käsitletakse selliseid teemasid nagu kultuur, mitmekultuurilisus ja kultuuridevahelisus, kohalik ning piirkondlik identiteet, ajalugu ja nende roll ning tähtsus lõimumise kontekstis.

Petr Potchinshtshikov, Art Promotion Center, Soome
David Edwards, Glasgow Ülikool, Suurbritannia
Marianne Leppik, Tartu Ülikool, Eesti
Chair: Prof. David J Smith, Glasgow Ülikool

Eesti tööturu rahvuslik ja keeleline jaotus – väljakutsed ja võimalused

Antud töötoa arutelus keskendutakse hiljuti tehtud analüüsile, mis keskendus viimastel aastatel avaldatud Eesti tööturu uurimisprojektide kohta. Eesmärk on teha kindlaks peamised suundumused ja arengusuunad seoses rahvusliku jaotumisega Eesti tööturul. Selle analüüsi tulemuste aruteluga ühinevad Eesti erinevate organisatsioonide eksperdid.

Kristjan Kaldur, Balti Uuringute Instituut, Eesti
Marta Traks, Eesti Töötukassa, Eesti
Kelly Grossthal, Inimõiguste Keskus, Eesti

Mälu konfliktid ajalootundides

Antud töötoa eesmärk on analüüsida, kuidas käsitletakse teemasid, mis võivad tekitada väga tugevat emotsionaalset reaktsiooni või olla rahvusliku identiteediga tihedalt põimunud. Arutleme ajaloo õpetamise eri meetodeid koolis, eriti eri rahvusest õpilastega klassis. Eesmärk on uurida ajaloolise mälu ja rahva ajaloo küsimusi ning eelkõige seda, kuidas saab ajalootundide abil lahendada konflikte mitmekultuurilises ühiskonnas. Kuidas toimida eri olukordades ühiskonnas, kus on erinevad ajalood? Kas ajalootundides tuleks kasvatada patrioote või kodanikke?

Timur Guzairov, Tartu Ülikool, Eesti
Merit Rikberg, Tartu Ülikool, Eesti

Kuidas arendada mitmekultuurilist kompetentsi mitteformaalse õppe meetodite abil?

Interaktiivne töötuba pakub praktilisi näiteid laste ja täiskasvanute keeleõppeks kasutatavate mängude ja mitteformaalsete õppemeetodite kohta.

Aleksei Razin, GameClub, Eesti

Kaasav juhtimine toetamas mitmekesisust haridussektoris

Aina tähtsam on muutumas organisatsioonide võimekus olla mitmekesised ja kaasavad. Aga mida see tegelikult tähendab ja kuidas saavad organisatsioonid muutuda kaasavamaks? Üks peamisi katsumusi, mis organisatsiooni ees seisab, on arendada kõikide töötajate pädevust ja suurendada kindlustunnet, et võtta omaks organisatsiooni mitmekesisus. See töötuba pakub osalejatele võimalust arendada arusaamist mitmekesisusega seotud pädevusest ja sellest, kui tähtis on kõikide organisatsiooni liikmete kaasav juhtimine.

Prof. Uduak Archibong, Bradfordi Ülikool, Suurbritannia
Prof. Nazira Karodia, Wolverhamptoni Ülikool, Suurbritannia