October 30, 2016 zoneplus

Esinejad

  • Suursaadik Kairat Abdrakhmanov asus OSCE rahvusvähemuste ülemvolinikuna tööle 4. detsembril 2020. Enne ülemvoliniku ametikohale asumist oli Abdrakhmanov Kasahstani suursaadik Rootsis ja Taanis. Tema poliitiline karjäär algas 1993. aastal Kasahstani Välisministeeriumis, kus ta töötas mitmel olulisel ametikohal. Ta on töötanud asevälisministrina (2013–2016), välisministrina (2016–2018), alalise esindajana ÜRO juures (2013–2016) ja alalise esindajana teistes rahvusvahelistes organisatsioonides Viinis (2007–2008 ja 2011–2013). Suursaadik Abdrakhmanov oli Kasahstani alaline esindaja OSCE juures ja 2010. aastal juhtis ta OSCE alalist nõukogu. Nii sai Kasahstanist esimene postsovetlik OSCE eesistujariik. Suursaadik Abdrakhmanov on lõpetanud Kasahstani Riikliku Ülikooli ajaloo eriala.

    Abstract (DOCX)


  • Suursaadik Kairat Abdrakhmanov
    OSCE
  • Anne-Ly Reimaa on lõpetanud Tartu Ülikooli ajalooteaduskonna 1986. aastal, õppinud Estonian Business School`is kohaliku omavalitsuse haldust ja Rootsis Ålsta Rahvaülikoolis projektijuhtimist. Tal on pikaajaline töökogemus Jõhvi kohalikus omavalitsuses Ida-Virumaal. Ta on töötanud Eesti omavalitsusliitude alalise esindajana Brüsselis (2005-2007). Aastatel 2007-2016 töötas Anne-Ly Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantslerina ning on vastutanud lõimumispoliitika elluviimise eest. Rahvuskaaslaste programmi nõukogu ja Ülemaailmse eestluse tegevuskava töörühma liikmena on ta tegelenud diasporaapoliitikaga enam kui 15 aastat.


  • Anne-Ly Reimaa
    Kultuuriministeerium, Eesti
  • Kati Kadarik on inimgeograaf, kes töötab hetkel Eesti Rakendusuuringute Keskuses Centar vanemanalüütikuna. Tema doktoritöö (kaitstud 2019.a. Uppsala Ülikoolis) analüüsis inimeste (eelkõige immigrantide) elukoha ja sotsiaalmajanduslike lõimumisprotsesside vahelist keerulist suhet. Tema uurimisvaldkonnad on peamiselt olnud elukohasegregatsioon, eluaseme karjäärid ja naabruskondade mõjud oma elanikele. Pärast doktorantuuri töötas ta Uppsala Ülikoolis teadlasena EL H2020 projektis UPLIFT, uurides noorte sotsiaalmajandusliku ja ruumilise ebavõrdsuse peamiseid põhjuseid Euroopa linnades kriisijärgsel ajal. Peale Uppsala Ülikooli on Kati töötanud ka Tartu Ülikoolis ja olnud külalisuurija Amsterdami Ülikoolis.

    Abstract (DOCX)


  • Kati Kadarik
    Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar, Eesti
  • Natalja Mjalitsina: Olen viimased viisteist aastat töötanud haridusvaldkonnas erinevatel ametikohtadel: olen õpetaja, juhtinud keelekümblusprogrammi ja hiljem õppekava ja metoodikaagentuuri Innoves. Täna töötan Tallinna Pae gümnaasiumis arendusjuhina ja alates aprillist lisandus uus väljakutse – aidata luua Ukraina lastele kool Tallinna Lilleküla gümnaasiumi juurde, meie Räägu pesa. Mind huvitavad keelega seotud teemad, väärtused, nende kujunemine ja kujundamine, võrdsete võimaluste ja tingimuste loomine. Minu eesmärk on iga päev teha kasvõi üks väike samm või asi, mis muudab laste elu paremaks.

    Abstract (DOCX)


  • Natalja Mjalitsina
    Tallinna Lilleküla Gümnaasium, Eesti
  • Keit Spiegel töötab Eesti Vabariigi Välisministeeriumis üleilmse eestluse nõunikuna, tegeledes Eesti diasporaapoliitika kujundamisega. Tema tegevusvaldkond hõlmab kõike, mis puudutab eestlasi välismaal. Keit on varem töötanud ka Eesti Vabariigi Siseministeeriumis. Juba aastaid on ta teinud koostööd Göteborgi Ülikooliga SAYPi programmi kaudu (Swedish Institute Academy for Young Professionals), mis keskendub rände ja kohanemise teemadele.


  • Keit Spiegel
    Välisministeerium, Eesti
  • Doktorikraadiga Venla Bernelius on Helsingi Ülikooli linnageograafia abiprofessor. Ta on spetsialiseerunud linnade segregatsiooni ja arengu ning sotsiaalse ja ruumilise haridusdünaamika uurimisele. Tema kirjutamis- ja uurimisprojektid hõlmavad selliseid teemasid nagu linnanaabruskondade sotsiaal-majandusliku segregatsiooni seosed üldhariduskoolide haridustulemustega, kõrge kvalifikatsiooniga migrantide sisseränne ja eluasemevalikud, ning ka sotsiaalne ühtekuuluvus Põhjamaade heaoluühiskonna kontekstis.

    Abstract (DOCX)


  • Venla Bernelius
    Helsinki Ülikool, Soome
  • Karin Torpan on Tartu Ülikooli ja Turu Ülikooli inimgeograafia doktorant ja Kaitseväe Akadeemias teadustöö meetodite lektor. Doktorantuuris uurib ta Soomes elavate eestlaste ja ka teiste immigrantide elukoha ja eluaseme karjääre ja lõimumisprotsesse uues keskkonnas. Oma teadustöös keskendub ta rändele, elukoha liikuvusele ja sotsiaalmajanduslikule ebavõrdusele Soomes ja mujal Põhjamaades.

    Abstract (DOCX)


  • Karin Torpan
    Tööinspektsioon, Eesti
  • Andrii Rybas on Tööinspektsiooni ennetuse ja teabe osakonna nõustamisjurist. Tema tegevusvaldkond hõlmab Eestisse saabunud välismaalaste (sh Ukraina pagulaste) nõustamist ning töötajatele ja tööandjatele teabe esitamist töösuhete küsimustes. Ta on Ukraina Advokaatide Liidu liige.

    Abstract (DOCX)


  • Andrii Rybas
    Tööinspektsioon, Eesti
  • Dr Gemma Catney töötab Belfasti ülikoolis rahvastiku- ja sotsiaalgeograafina. Tema uurimisvaldkonnad on etniline ja rassiline elukohasegregatsioon ning mitmekesisus, ebavõrdsus ja siseränne. Teda paelub, kuidas naabruskonnad kujundavad oma elanike kogemusi ja vastupidi. Dr Catney sai 2019. aastal maineka Royal Geographical Society ja Institute of British Geographersi Gilli mälestusauhinna.

    Abstract (DOCX)


  • Dr Gemma Catney
    Belfasti ülikool, Suurbritannia
  • Dr James Laurence on majandus- ja sotsiaaluuringute instituudi vanemteadur, Dublini Trinity Kolledži dotsent ja Manchesteri Ülikooli erakorraline teadustöötaja. Ta käsitleb enda teadustöös sotsiaalse sidususe dünaamikat ajal, mil ühiskonnad muutuvad üha etniliselt ja kultuuriliselt mitmekesisemateks, kodanikunormide ja -tavade rolli inimrühmade vahelistes suhetes ning laste ja noorte sotsiaalse integratsiooni protsesse. Hiljuti lõpetas ta Ühendkuningriigi Teadusnõukogu rahastatud suuremahulise projekti selle kohta, kuidas elamupiirkondade segregatsioon kujundab noorte ja täiskasvanute sotsiaalpoliitilisi hoiakuid ja käitumist.

    Abstract (DOCX)


  • Dr James Laurence
    Dublini Trinity Kolledž, Iirimaa
  • Judit Kende on sotsiaalpsühholoog, kes töötab Belgias Université Libre de Bruxelles’is. Ta sai doktorikraadi 2018. aastal Leuveni Ülikoolist ning töötas ka Amsterdami Ülikoolis ja Lausanne’i Ülikoolis. Ta keskendub enda teadustöös inimrühmade vahelistele suhetele ja võrdõiguslikkusele. Teda huvitab, kuidas võrdõiguslikkus mõjutab erinevatest sotsiaalsetest rühmadest pärit inimeste omavahelist suhet ja kuidas saavad erinevatest sotsiaalsetest rühmadest inimesed koos ebavõrdsusele vastu astuda. Tema tööd autasustas Sotsiaalsete Probleemide Psühholoogilise Uurimise Selts (Society for the Psychological Study of Social Issues) parima kultuuridevahelisi suhteid käsitleva töö eest ja Rahvusvaheline Kultuuridevahelise Teadustegevuse Akadeemia (International Academy for Intercultural Research) parima väitekirja eest.

    Abstract (DOCX)


  • Judit Kende
    Université Libre de Bruxelles, Belgia
  • Hanno Kruse on Amsterdami Ülikooli sotsioloogia osakonna dotsent. Oma teadustöös keskendub ta linnasotsioloogiale, sotsiaalsetele võrgustikele ning segregatsiooni päritolule ja tagajärgedele. Hanno Kruse osaleb erinevates uurimisprojektides, milles uuritakse naabruskondade rolli sisserändajate integreerumisel, etnilist segregatsiooni keskhariduses ja noorukite eakaaslaste suhteid kohalikes kontekstides. Tema töö on ajendatud küsimusest, kuidas eraldatud sotsiaalsed struktuurid toimivad asjaosaliste teadmata.

    Abstract (DOCX)


  • Hanno Kruse
    Bonni ülikool, Saksamaa
  • Laura Kirss on Tartu Ülikooli doktorant ja praegu töötab Haridus- ja Teadusministeeriumis teadusnõunikuna. Ta uurib oma doktoriõpingute raames mitmekeelset ja -kultuurilist kooli, keskendudes eelkõige mitmekeelse kooli mudelitele. Laura on töötanud Tartu Ülikoolis haridusteaduste teaduri ja õppejõuna, lisaks pikaajaliselt mõttekojas Praxis.


  • Laura Kirss
    Tartu Ülikool, Eesti
  • Dr Patrick Kotzur on sotsiaalpsühholoogia dotsent Durhami Ülikoolis (ÜK). Ta keskendub oma töös rühmadevaheliste suhetega seotud teemadele. Ta huvitub teguritest ja protsessidest, mis kujundavad seda, kuidas reageerime inimestele, keda tajume rühmavälistena. Oma praeguses töös keskendub ta sotsiaalsele tajule (st sellele, kuidas me teisi tajume, miks me neid sellistena tajume ja millised on nende tajude tagajärjed). Lisaks uurib ta seda, kuidas saame neid arusaamu muuta, keskendudes rühmadevahelisele suhtlusele.

    Abstract (DOCX)


  • Patrick Kotzur
    Durhami Ülikool, ÜK

Russian minorities and Russian migrants – integration challenges and perspectives in Estonia and Norway

This workshop will present the results of research cooperation project between Tallinn University in Estonia and Bergen University in Norway. Results bring out the differences in integration context in the two countries – Estonia and Norway, and the relation with integration and acculturation attitudes of Russian minorities.

Prof. Raivo Vetik, Tallinn University, Estonia
Prof. David Lackland Sam, Bergen University, Norway
Marianna Makarova, Tallinn University / Integration and Migration Foundation Our People, Estonia

Radicalisation – responsibility of immigrants or local community members?

What kind of local communities tend to radicalise more? Is Estonian society open for a new behavioural and belief system, which could prevent radicalisation and various violence occurrences? In this workshop, we take a look at two target groups, local community and immigrants’ attitude, and discuss how on one hand the ability of local population to accept new and sometimes unusual behavioural models, and on the other hand immigrants’ readiness to make changes in their habits to accept Estonians lifestyle, influence the likelihood of radicalisation. The main focus is on preventing radicalisation.

Prof. Ringo Ringvee, Ministry of Interior
Mai Beilmann, Tartu University
Prof. Shamit Saggar, Essex University
Linda Noor, Minotenk
Alo Raun, Eesti Päevaleht, Estonia

Culture, identity and multiculturalism

Presentations of this workshops will explore such questions as culture, multiculturalism and interculturality, local and regional identity, history and their role and importance in the context of integration.

Petr Potchinshtshikov, Art Promotion Center, Finland
David Edwards, Glasgow University, UK
Marianne Leppik, Tartu University, Estonia
Chair: Prof. David J Smith, University of Glasgow

Segregation at Estonian labour market – challenges and opportunities

The discussion in this workshop evolves around the recently conducted meta-analysis of studies on ethnic segregation in Estonian labour market. This analysis has combined results from different research projects conducted in Estonia during the last decades. Experts from various organisations in Estonia will join to discuss the developments and trends in Estonian labour market, with a focus on ethnic segregation.

Kristjan Kaldur, Institute of Baltic Studies, Estonia
Marta Traks, Estonian Unemployment Insurance Fund, Estonia
Kelly Grossthal, Human Rights Centre, Estonia

Memory Conflicts in History Lessons

The aim of this workshop is to analyze the ways of addressing the themes that may evoke strong emotional reactions, or may be strongly intertwined with national identity. We discuss different methods of teaching history in the school, especially in the multi-national class. The workshop is meant to study issues of historical memory and public history, in particular, what role may history lessons play in the conflict resolution in the multicultural societies? How to deal with situations in society where there are different histories? Are history lessons meant to educate patriots or citizens?

Timur Guzairov, University of Tartu, Estonia
Merit Rikberg, University of Tartu, Estonia

How to develop intercultural competence through non-formal learning methods?

Practical examples of games and non-formal learning methods aimed at language learning for children and adults.
Group size limit: 30 people.

Aleksei Razin, GameClub, Estonia

Inclusive leadership to support diversity in education sector

It is increasingly important for all organisations to be diverse and inclusive. But what does this actually mean, and how might organisations becoming more inclusive. One of the great challenges facing an organization is getting all employees to develop the competence and confidence to embrace its diversity. This workshop will provide opportunity for participants to develop understanding of diversity competence and the importance of inclusive leadership by all members of an organisation.

Prof Uduak Archibong, University of Bradford, United Kingdom
Prof Nazira Karodia, University of Wolverhampton, United Kingdom

Vene vähemused ja vene migrantrahvastik – lõimumise väljakutsed ja perspektiivid Eestis ja Norras

Antud töötoas esitletakse Tallinna ülikooli ja Norra Bergeni ülikooli teaduskoostööprojekti tulemusi. Tulemused kajastavad lõimumisega seotud erinevusi kahes riigis – Eestis ja Norras, ja nende seoseid vene vähemuste lõimumise ja kultuurilise kohanemise hoiakute kujunemisega.

Prof. Raivo Vetik, Tallinna Ülikool, Eesti
Prof. David Lackland Sam, Bergeni Ülikool, Norra
Marianna Makarova, Tallinna Ülikool / Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed, Eesti

Radikaliseerumine – immigrantide või kohaliku kogukonna liikmete vastutus?

Millised kohalikud kogukonnad kipuvad rohkem radikaliseeruma? Kas Eesti ühiskond on avatud uuele käitumis- ja ususüsteemile, mis võiks ära hoida radikaliseerumist ning vägivallailminguid? Antud töötoas vaatleme kahe sihtrühma, kohaliku kogukonna ja sisserändajate suhtumist. Arutame, kuidas ühest küljest kohaliku elanikkonna võime aktsepteerida uusi ja mõnikord tavatuid käitumismudeleid ning teisest küljest sisserändajate valmisolek muuta oma kombeid, et aktsepteerida eestlaste elustiili, mõjutavad radikaliseerumise tõenäosust. Tähelepanu keskmes on radikaliseerumise ärahoidmine.

Ringo Ringvee, Siseministeerium
Mai Beilmann, Tartu Ülikool
Shamit Saggar, Essex’i Ülikool
Linda Noor, Minotenk
Alo Raun, Eesti Päevaleht, Eesti

Kultuur, identiteet ja mitmekultuurilisus

Antud töötoa esitlustes käsitletakse selliseid teemasid nagu kultuur, mitmekultuurilisus ja kultuuridevahelisus, kohalik ning piirkondlik identiteet, ajalugu ja nende roll ning tähtsus lõimumise kontekstis.

Petr Potchinshtshikov, Art Promotion Center, Soome
David Edwards, Glasgow Ülikool, Suurbritannia
Marianne Leppik, Tartu Ülikool, Eesti
Chair: Prof. David J Smith, Glasgow Ülikool

Eesti tööturu rahvuslik ja keeleline jaotus – väljakutsed ja võimalused

Antud töötoa arutelus keskendutakse hiljuti tehtud analüüsile, mis keskendus viimastel aastatel avaldatud Eesti tööturu uurimisprojektide kohta. Eesmärk on teha kindlaks peamised suundumused ja arengusuunad seoses rahvusliku jaotumisega Eesti tööturul. Selle analüüsi tulemuste aruteluga ühinevad Eesti erinevate organisatsioonide eksperdid.

Kristjan Kaldur, Balti Uuringute Instituut, Eesti
Marta Traks, Eesti Töötukassa, Eesti
Kelly Grossthal, Inimõiguste Keskus, Eesti

Mälu konfliktid ajalootundides

Antud töötoa eesmärk on analüüsida, kuidas käsitletakse teemasid, mis võivad tekitada väga tugevat emotsionaalset reaktsiooni või olla rahvusliku identiteediga tihedalt põimunud. Arutleme ajaloo õpetamise eri meetodeid koolis, eriti eri rahvusest õpilastega klassis. Eesmärk on uurida ajaloolise mälu ja rahva ajaloo küsimusi ning eelkõige seda, kuidas saab ajalootundide abil lahendada konflikte mitmekultuurilises ühiskonnas. Kuidas toimida eri olukordades ühiskonnas, kus on erinevad ajalood? Kas ajalootundides tuleks kasvatada patrioote või kodanikke?

Timur Guzairov, Tartu Ülikool, Eesti
Merit Rikberg, Tartu Ülikool, Eesti

Kuidas arendada mitmekultuurilist kompetentsi mitteformaalse õppe meetodite abil?

Interaktiivne töötuba pakub praktilisi näiteid laste ja täiskasvanute keeleõppeks kasutatavate mängude ja mitteformaalsete õppemeetodite kohta.

Aleksei Razin, GameClub, Eesti

Kaasav juhtimine toetamas mitmekesisust haridussektoris

Aina tähtsam on muutumas organisatsioonide võimekus olla mitmekesised ja kaasavad. Aga mida see tegelikult tähendab ja kuidas saavad organisatsioonid muutuda kaasavamaks? Üks peamisi katsumusi, mis organisatsiooni ees seisab, on arendada kõikide töötajate pädevust ja suurendada kindlustunnet, et võtta omaks organisatsiooni mitmekesisus. See töötuba pakub osalejatele võimalust arendada arusaamist mitmekesisusega seotud pädevusest ja sellest, kui tähtis on kõikide organisatsiooni liikmete kaasav juhtimine.

Prof. Uduak Archibong, Bradfordi Ülikool, Suurbritannia
Prof. Nazira Karodia, Wolverhamptoni Ülikool, Suurbritannia