- Külliki Seppel on Tartu ülikooli ühiskonnateaduste instituudi õppejõud ja teadlane. Lõimumisvaldkonnaga seotud teadustöös on tema peamisteks uurimisfookusteks onud rahvustevahelised kontaktid Eestis ning vähemuste meediakasutus. Ta on olnud viie viimase integratsiooni monitooringu kaasautor, keskendudes viimastes monitooringutes just meedia ja infovälja teemale. Samuti on ta osalenud Eesti ühiskonna Integratsiooniprogrammi 2008-2013 väljatöötamises. Tema viimased teadustööd käsitlevad venekeelse elanikkonna erinevaid lõimumismustreid ning kodanikuaktiivsust sotsiaalmeedias.
Külliki Seppel
Tartu ülikool
- Sasha liitus Karli ülikooliga Kesk- ja Ida-Euroopa uuringute tiimi liikmena 2018. aasta sügisel, kui oli Ameerika Ühendriikidest Prahasse kolinud. Ta on omandanud Bostoni ülikoolis bakalaureusekraadi, õppides ka semestri välismaal Prahas, kus ta sai oma juurte kohta rohkem teada ja armus sellesse linna. Abidirektorina toetab Sasha programmidirektorit ja vastutab tudengite sisseelamise, vabatahtliku töö ja praktika ning kursuste hindamise eest, samuti suhtleb ta iga päev üliõpilastega. Vabal ajal meeldib Sashale reisida, tegelda fotograafia ja iluuisutamisega ning liikuda värskes õhus.
Sasha Hlozek
Rahvusvaheliste programmide abidirektor, Karli ülikool, kunstide osakond
- Martina liitus Karli ülikooliga Kesk- ja Ida-Euroopa uuringute tiimi liikmena 2018. aasta sügisel. Ta on lõpetanud prantsuskeelse topeltbakalaureuseõppe Euroopa ja maailma ettevõtluses ning topeltmagistriõppe üldlingvistikas (Lõuna-Böömimaa ülikooli, Bretagne-Sudi ülikooli ja Pariisi Descartes’i ülikooli vaheline õppeprogramm). Meeskonnaliikmena vastutab ta majandusalase tegevuskava, juhendajatega peetava suhtluse ja muude n-ö kaadritaguste tegevuste eest, mis muudavad selle programmi tulevastele üliõpilastele ahvatlevaks. Tema hobid on kontsertidel ja näitustel käimine, reisimine ning trummimäng.
Martina Provázková
Tegevjuht, Karli ülikool, kunstide osakond
- Dagmar Narusson on Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi kogukonnatöö lektor ja sotsiaalse innovatsiooni teadur. Dagmar on õppinud Tartu ja Firenze ülikoolis ning tal on doktorikraad sotsioloogias. Dagmar uurib 2018.aastast alates RITA projektis „Rändesõltuvus ja lõimumise väljakutsed Eesti riigile, tööandjale, kogukondadele ja haridusele“ rändetaustaga inimeste kogukondadesse lõimumise, täpsemalt sotsiaalsete suhete struktuuridesse sisenemise võimalusi geograafilistes, huvipõhistes ja teistes kogukondades. Ta on suhtlemistreener ja huvitub positiivse vaimse tervise edendamisest kogukondades, sh rändetaustaga, vaimse tervise raskuste ja kriisikogemusega inimeste taastumise ja toimevõimekuse arendamise toetamisest. Dagmar on alates 2012.aastast osalenud kogukonna-põhiste lahenduste arendamisega tegelevates rahvusvahelistes projektides (sh koostöö ülemineku- ja ökokogukondadega, kaasavate linnakeskkondade ja kogukondade kujundamise projektis). Ta on Tartu Ülikoolis 2020. aasta sügisel avatava magistriõppekava „kogukondade arendamine ja sotsiaalne heaolu“ arendaja ning õppejõud.
Dagmar Narusson
Tartu Ülikool
- Marko Uibu on Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi lektor ning RITA rände projekti kogukondade lõimumise tööpaketi juht. Koos kolleegidega uurib ta uustulijate kohanemise protsessi, sotsiaalsete kontaktide ja kogukonnasuhete toetamise võimalusi. Ülikoolis õpetab ta peamiselt antropoloogilise lähenemise ja kommunikatsiooniga seonduvad kursuseid. Tema põhilised uurimis- ja teadustöö teemad tegelevad sotsiaalse muutuse, kogukondade võimestamise, uskumuste ning tervisega. Lisaks tööle ülikoolis on Marko Sotsiaalse Innovatsiooni Labori asutajaliige, olles läbi viinud mitmeid koosloomelisi uuringuid ja arendusprojekte. Sotsiaalseid muutusi aitab ta luua ja analüüsida muuhulgas eksperdina programmis „Liikuma kutsuv kool“. Markol on interdistsiplinaarne taust, olles uurinud kultuuri ja inimkäitumist erinevate nurkade alt: tal on doktorikraad religiooniuuringute erialal, magistrikraadid sotsioloogias ja sotsiaalantropoloogias ning meedia ja kommunikatsiooni uuringutes.
Marko Uibu
Tartu Ülikool
Triin Vihalemm on Tartu Ülikooli kommunikatsiooniuuringute professor, kommunikatsioonisotsioloog. Sündinud 1968, õppinud Tartu Ülikoolis ajakirjandust (BA), sotsioloogiat (MA) ja kommunikatsooni (PhD). Töötanud turu- ja arvamusuuringute firmas Emor. Alates 1999 aastast Tartu Ülikooli õppejõud ja teadlane, pikka aega kommunikatsioonijuhtimise magistriõppe eestvedaja, praegu magistrikava ”Muutuste juhtimine ühiskonnas” programmijuht. Triinu peamiseks uurimishuviks on sotsiaalne muutus ning kommunikatsiooni roll muutuste protsessides. Oluline osa Triinu poolt kirjutatud ligi 90-st teadusartiklist ja raamatupeatükist käsitleb Eesti venekeelse elanikkonna kultuurilist (ümber)kohanemist peale Eesti taasiseseisvumist, eeskätt keele- ja meediakasutusega seonduvaid aspekte.
Praegu on ta lõpetamas uurimisprojekti, mis käsitleb Eesti ja Läti venekeelse elanikkonna meediakasutust ja identiteeti poliitilise kriisi tingimustes. Triin on olnud külalisuurija kõrgetasemelises Helsinki Collegium for Advanced Studies. Ta on Euroopa transformatiooniuurijate võrgustiku, Eesti Sotsioloogide Liidu, Eesti Koostöö Kogu ning mitmete akadeemiliste nõukogude liige, avaliku teenistuse eetikakomitee liige ning kutsutud ekspert mitmetes meediat ja ühiskonda käsitlevates otsustuskogudes. Triin on osalenud juhi või täitjana mitmetes kohalikes ja rahvusvahelistes projektides, mis analüüsivad valdkondlike poliitikate ja kommunikatsiooniprogrammide rakendumist; teisisõnu seda, kas ning kuidas saab institutsionaalse sekkumisega muuta ühiskondlikke protsesse ning inimeste igapäevaseid praktikaid.
Triin Vihalemm
Tartu Ülikool
Sarah Glännefors on Uppsala ülikooli äriõpingute osakonna doktorant ning Göteborgi ülikooli äri-, majandus- ja õiguskooli integratsiooniuuringute korraldamise programmi teadur. Ta keskendub oma uurimistöös kvalifitseeritud uussisserändajate lõimumisele töökohas Rootsi organisatsioonide kontekstis, eriti teadmismahukates majandusharudes. Tema isiklikud ja tööalased eri riikides elamise kogemused on innustanud tema huvi rände ja integratsiooni teema vastu.
Sarah Glännefors
Uppsala ülikool
Gema Rubio Carbonero on Barcelona autonoomse ülikooli tõlke- ja Ida-Aasia õpingute osakonnas Serra Hunteri programmi õppejõud. Varem töötas ta sama kõrgkooli inglise filoloogia osakonnas teadurina. Enne seda oli Gema neli aastat politoloogia ja sotsiaalteaduste osakonnas (Pompeu Fabra ülikool) erialadevaheliste immigratsiooniuuringute uurimisrühmas (GRITIM) järeldoktorantuuri teadur. Tal on doktorikraad keelelise kommunikatsiooni ja mitmekeelse vahenduse erialal (Pompeu Fabra ülikool), magistrikraad lingvistikas (Lancasteri ülikool) ja bakalaureusekraad inglise keeles. Gema uurimisvaldkonnad käsitlevad avaliku diskursuse analüüsi ja mitmekesisuse teemasid (eriti diskrimineerimise diskursust immigratsiooni kohta), kultuuridevahelisust, mitmekeelsust ning liikuvust. Ta on osalenud mitmes riiklikus ja rahvusvahelises teadus- ja innovatsiooniprojektis ning avaldanud eeltoodud uurimisteemadel palju artikleid, raamatuid ja peatükke. Lisaks on ta pidanud üle 20 kõne ja kutsutud kõnelema eri rahvusvahelistel konverentsidel ning korraldanud üle viie vestlusringi ja õpitoa.
Gema Rubio Carbonero
Universitat Autònoma de Barcelona
Kaarina Nikunen on Soomes Tampere ülikoolis meedia- ja kommunikatsiooniuuringute professor. Tema oskusteave hõlmab digikultuuri, andmestumist, emotsioone ja mõjutatavust, rännet, solidaarsust ning sotsiaalset õiglust. Ta uurib meetodeid, mille puhul emotsioonid ja mõju juhivad solidaarsust, sotsiaalseid liikumisi ja osalust, ning seda, kuidas emotsioone kujundatakse meedia abil ja kaudu.
Oma praeguses teadusprojektis uurib Kaarina intiimsust ja ebavõrdsust andmepõhises kultuuris. Kolmes eelnevas teadusprojektis keskendus ta rassismile, emotsioonidele ja rändele digimeedias. Projektis HYBRA: racism and public communication in the hybrid media system (2016–2019) uuris ta sisserändajate vastast ja rassistlikku arutelu sotsiaalmeedias poliitilise irooniana. Projektis Information and emotions in the refugee debate (2016–2018) uuris ta põgenikke käsitlevate debattide emotsionaalset struktuuri ja dünaamikat 2015. aastal, kasutades arvutuslikke, kvalitatiivseid ja etnograafilisi meetodeid. Projekt Structures of Compassion hõlmas etnograafilist teadustööd Euroopa põgenikke käsitlevas poliitikas Vahemere rannikul (Lõuna-Itaalias).
Ta on väljaande Media Solidarities: Emotions, Power and Justice in the Digital Age (Sage, 2019) autor ja väljaande Media in Motion: Cultural Complexity and Migration in the Nordic Region (Routledge 2011, kaastoimetaja E. Eide) toimetaja.
Kaarina Nikunen
Tampere Ülikool
Nina Grønlykke Mollerup on Kopenhaageni ülikooli Saxo osakonna etnoloogia valdkonna ja migratsiooniuuringute keskuse järeldoktorantuuri teadlane. Ta on õppinud antropoloogiks ja tal on doktorikraad kommunikatsioonis. Tema uurimisvaldkonnad on põgenikud, revolutsioon, konflikt, arhiivimine, digitavad, ajakirjandus, aktivism ja jätkusuutlikkus. Ta töö on keskendunud peamiselt Egiptusele, Süüriale ja Skandinaaviale. Ta on oma karjääri jooksul teinud mitmekülgset koostööd vabaühenduste ja teiste praktikutega. Nina töid on avaldatud sellistes ajakirjades nagu Social Analysis ja Journalism Practice.
Nina Grønlykke Mollerup
Kopenhaageni ülikool
Meelis Niine on MTÜ Mondo rändeteemalise teavitusprojekti „Jagatud teekonnad: faktid ja lood rändest 21. sajandil“ koordinaator. Ta on tegutsenud rändevaldkonnas 2011. aastast. Varasemalt on Meelis tegelenud rahvusvahelise kaitse temaatikaga nii Rahvusvahelises Migratsiooniorganisatsioonis (IOM) kui Siseministeeriumis. Meelis on lõpetanud Tartu Ülikooli humanitaarainete õpetaja erialal (BA) ning Glasgow Ülikooli sotsioloogia ning antropoloogia erialal (MA).
Meelis Niine
MTÜ Mondo
Mariliis Mia on kolmeaastase rändeteemalise teavitusprojekti „Jagatud teekonnad: faktid ja lood rändest 21. sajandil“ digimeedia kommunikatsioonijuht. Kommunikatsiooni valdkonnas on Mariliis tegutsenud üle kümne aasta. Ta on vedanud monopoolse börsiettevõtte kommunikatsiooni, mis kätkes endas muuhulgas investorsuhtlust, kriisikommunikatsiooni ja meediasuhtlust, kui ka turunduskommunikatsiooni, kaasasutajana finantstehnoloogia startuppi ning viimastel aastatel toetanud strateegilise konsultandi rollis erinevaid ettevõtteid. Vastutustundlik ettevõtlus on Mariliisile südamelähedane samuti üle kümne aasta. Mariliis on õppinud psühholoogiat, omandanud majandusmagistri kraadi TalTechis ning läbinud Public Affairs (Avalikud Suhted) post grad diplomiõpingud Londonis.
Mariliis Mia
MTÜ Mondo
Marianna Makarova on Riigikantselei valitsuse kommunikatsioonibüroo strateegilise kommunikatsiooni nõunik, kelle peamiseks ülesandeks on valdkonna jaoks oluliste uuringute ja avaliku arvamuse küsitluste läbiviimine ja seotud analüüsitegevus. COVID-19 levikuga seotud eriolukorra ajal viis Marianna läbi iganädalast avaliku arvamuse seiret, mis andis ülevaate elanike informeeritusest kriisi lahendamise seisukohalt olulistel teemadel ning seotud hoiakutest, ning samuti hoolitses kriis.ee lehel asuva kriisiinfo õigeaegse tõlke eest vene keelde. Enne Riigikantseleiga liitumist töötas Marianna Integratsiooni Sihtasutuses uuringute valdkonnajuhina, samuti on töötanud Tallinna Ülikooli teadurina ja rahvusvahelise teadusajakirja “Studies of Transitional States and Societies” tegevtoimetajana. Mariannal on teadusmagistrikraad psühholoogias Tartu Ülikoolist ning hetkel jätkab ta õpinguid politoloogia doktoriõppes Tallinna Ülikoolis, tema uurimisfookuses on avatud riigiidentiteet, rahvussuhted, lõimumine ja seda mõjutavad ühiskonnaprotsessid.
Marianna Makarova
Riigikantselei
Jevgenia Värä on Riigikantselei valitsuse kommunikatsioonibüroo meedianõunik, kelle vastutusalaks COVID-19 levikuga põhjustatud eriolukorra ajal oli üleriigiline venekeelne kriisikommunikatsioon. Enne liitumist valitsuse kommunikatsioonibüroo meeskonnaga töötas ligi 20 aastat ajakirjanduses, sealhulgas sai 2008–2009 aastal tema eestvedamisel tehtud ETV2 venekeelsete saadete vöönd, on olnud Postimehe vene toimetuse juht (ajalehed „Den za Dnjom“ ja „Postimees“ vene keeles, uudiste- ja meelelahutusportaalid) ja pressinõukogu esimees.
Jevgenia Värä
Riigikantselei