- Robert Phillipson on Taani Kopenhaageni ärikooli emeriitprofessor. Briti päritolu Phillipson õppis Ühendkuningriigis Cambridge’i ja Leedsi ülikoolis ning tal on Amsterdami ülikooli doktorikraad. Enne 1973. aastal Taani emigreerumist töötas ta Briti nõukogus Alžeerias, Jugoslaavias ja Londonis. Tema tähtsaimad raamatud on „Linguistic imperialism“ (Oxford University Press, 1992), „English-only Europe? Challenging language policy“ (Routledge, 2003), mida uuendati ja mis tõlgiti prantsuse keelde nime „La domination de l’anglais: un défi pour l’Europe“ all (Libre & Solidaire, 2019), ja „Linguistic imperialism continued“ (Routledge, 2009). Ta on keeleõiguseid ja mitmekeelset haridust käsitlevate raamatute „Why English? Confronting the Hydra (2016) ja „Language Rights“ (neli köidet, koos oma naise Tove Skutnabb-Kangasega, 2017) kaastoimetaja. Ta sai 2010. aastal UNESCO Linguapaxi keeleauhinna. Väljaannete üksikasjad ja CV.
Robert Phillipson
Keynote speaker
Kopenhaageni ärikool
- Antonella Sorace on arengulingvistika professor Edinburghi ülikoolis. Ta on kogu maailmas tunnustatud autoriteet ning on avaldanud mitmekeelse keelearengu valdkonnas palju väljaandeid, kus on ühendatud lingvistikas, eksperimentaalpsühholoogias ja kognitiivteadustes kasutatavad meetodid. Lisaks soovib ta levitada kakskeelsuse uuringute tulemusi eri ühiskonnasektorites. Ta asutas teadus- ja teabekeskuse Bilingualism Matters, millel on praegu 26 haru kolmel kontinendil.
Antonella Sorace
Edinburghi ülikool
- Sanita Lazdiņa on Lätis Rēzeknes asuvas Rēzekne tehnoloogiaakadeemias rakenduslingvistika professor. Alates 2016. aastast on ta ka vanemekspert ESFi projektis „A Competence-based Approach to Learning Processes“ (kompetentsipõhine õppeprotsesside käsitlus), mille korraldas Läti riiklik hariduskeskus, kus Sanita juhib eksperdirühma läti keele uue õppekava arendamiseks Läti alg- ja keskkoolidele. 2009. ja 2010. aastal töötas ta Greifswaldi ülikooli (Saksamaa) külalisprofessorina ning 2014. aastal oli ta Eesti haridus- ja teadusministeeriumi ning Archimedese sihtasutuse toel Tallinna ülikoolis külalisteadur.
Tema uurimisvaldkondade hulka kuulub keele- ja hariduspoliitika, keelte omandamise võtted ja meetodid (L1 ja L2), ükskeelsed ja mitmekeelsed ideoloogiad keelehariduses, aga ka mitmekeelsus Balti riikides üldiselt, näiteks seoses piirkondlike ja vähemuskeeltega, vähem kasutatavate keelte majanduslik väärtus, rahvalingvistika ja muud küsimused. Tema artikleid on avaldatud muu hulgas järgmistes Euroopa väljaannetes: Sociolinguistica, Current Issues in Language Planning, Journal on Ethnopolitics ja Minority Issues. Ta on koos Heiko F. Marteniga toimetanud raamatu „Multilingualism in the Baltic States. Societal Discourses and Contact Phenomena“ (2019, Palgrave Macmillan).
Presentation (PPTX) 
Sanita Lazdina
Rēzekne tehnoloogiaakadeemia
- Mirjam Laurisaar on töötanud IT-valdkonnas suurema osa oma karjäärist – viimased tööandjad olid Skype ja Microsoft. Ta juhib praegu Eesti värbamismeeskonda Pipedrive’is, mis on üks kiiremini kasvavaid tehnoloogiaettevõtteid Eestis. Teda ümbritsevad töös eri kultuurid ja keeled ning nii on olnud ka varasematel ametikohtadel alates klienditeenindusest kuni turismi ja personalijuhtimiseni. Ta armastab mitmekülgsust ja hargmaistes ettevõtetes töötamist, aga on samal ajal tugevalt seotud oma Eesti juurtega. Talle meeldib leida sobiv tasakaal eesti kultuuri ja keele säilitamisel, töötades samal ajal rahvusvahelises organisatsioonis.
Presentation (PPTX) 
Mirjam Laurisaar
Pipedrive
- Nayr Correia Ibrahim on Norras Bodø linnas asuvas Nordi Ülikoolis inglise keele dotsent. Lõuna-Aafrikast pärit mitmekeelne Nayr on töötanud Portugalis, Kairos, Hongkongis ja 20 aastat Pariisis, kus ta juhtis Briti Nõukogu õppekeskuse noore õppija ja kakskeelse hariduse programme. Nayri uurimisvaldkonnad on varajane keeleõpe, kaks- ja mitmekeelsus, mitmikkirjaoskus ning keel ja identiteet. Nayril on Readingu Ülikooli magistrikraad inglise keele kui teise keele õpetamises ning doktorikraad kolmkeelsuse, kolmikkirjaoskuse ja identiteedi erialal. Ta on avaldanud raamatutes ja ajakirjades artikleid ja peatükke kaks-/mitmekeelsuse ning identiteedi kohta, näiteks väljaannetes „Multilingual Matters“ ja „Encyclopaedia of Language and Education“. Lisaks on ta panustanud Euroopa Liidu mitmekeelsuse projektidesse – ta kuulus eksperdikomisjoni, mis vaatas üle ELi „Elukestva õppe põhipädevused“ (2018), ja aitas kaasa ECMLi projektile „Varajane keeleõpe: innustav keeleõpe noores eas“.Nayri uurimistöö keskendub ka laste häälele, keeleklassis õppima õppimisele, laste keelealastele õigustele ning autentsele lastekirjandusele, et edendada õppekava läbivat ja kultuuridevahelist arengut. Tema ja Gail Ellise väljaanne „Teaching children how to learn“ (Delta Publishing) võitis 2016. aastal Inglise Keelt Kõnelejate Liidu (ESU) inglise keele auhinna kategoorias „Õpetajate ressursid“. Nayr on inglise keele õppe programmis (CLELT) Nordi lastekirjanduse uurimisrühma liige.
Nayr Correia Ibrahim
Nordi Ülikool
- Sari Pöyhönen on Soomes asuva Jyväskylä Ülikooli rakenduslingvistika professor ja rakendusliku keeleõppe keskuse osakonna asejuhataja. Tema uurimistööd ja kirjutised (u 100 publikatsiooni, sh üle 30 eelretsenseeritud ajakirjades avaldatud artiklit) keskenduvad keelele, identiteedile ja kuuluvusele; vähemustele ja keeleõigustele; migratsioonile, varjupaikadele ja ümberasumisele ning täiskasvanud sisserändajate keeleõppe poliitikale. Ta keskendub keelelise etnograafia, loominguliste uuringute ja narratiivse lähenemise kaudu keelega seotud probleemidele laiemas kultuurilises ja poliitilises kontekstis ning ühiskonnastruktuurides. Praegu on ta juhtivteadlane kolmes teadusprojektis: „Jag bor i Oravais“ (rootsikeelses Pohjanmaa maakonnas varjupaika otsivate täiskasvanute ja saatjata alaealiste igapäevaelu, Svenska Kulturfonden), „Toinen koti“ – teine kodu (Soome rahvusteatris toimuv dokumentaalne teatriprojekt, Soome Akadeemia) ja „Rajojen yli“ – piiride ületamine (etenduste ja narratiividega seotud kunstilised tegevused, Soome Akadeemia).
Presentation (PPTX)
Notes (DOCX) 
Sari Pöyhönen
Jyväskylä Ülikool
- Islandilt pärit Elin Thordardottir omandas hariduse Wisconsini-Madisoni Ülikoolis (kahekordne magistrikraad kliinilises meditsiinis, kõne-keele patoloogia ja audioloogia erialal 1994, doktorikraad aastal 1998). Alates 1998. aastast töötab ta McGilli Ülikooli kommunikatsiooniteaduste ja -häirete koolis, kus ta annab üks- ja kakskeelsete laste keele arengu häiret, selle olemust, põhjuseid, hindamist ja sellesse sekkumist käsitlevaid kursusi. Ta juhib Montréalis ja Islandil uurimislaboreid ning annab Islandi Ülikoolis korrapäraselt loenguid. Tema uurimistöö keskendub järgmistele teemadele: keele normaalne omandamine ja keelehäired üht või mitut keelt kõnelevate laste puhul, ühe- ja mitmekeelsete laste hindamine ja sekkumise tõhusus.
Tema töö keskmes on keeleülene käsitlusviis, struktuurilt erinevate keelte võrdlemine ning tugev fookus keskkonnateguritele, eelkõige Montréali ja Islandi väga selge mitmekeelse keskkonna võrdlemine. Elin on koostanud mitu islandi- ja prantsuskeelset keele hindamise töövahendit. Ta on teinud tihedat koostööd kooli nõukogudega ja mõjutanud poliitikakujundust. Hiljuti oli Elin tegev aseesimehena Euroopa eri riikide uurimisvõrgustiku juures, mis keskendub kõnearenguhäirete ravimisele Euroopa ja muudes riikides (Cost Action IS1406). Teda kutsutakse sageli kõnelema uurimistöödest ja korraldama jätkuõppe töötubasid üle maailma eri riikides, hiljuti Islandil, Belgias, Itaalias, Portugalis, Šveitsis ja Austrias.
Elin Thordardottir
McGilli Ülikool
- Theo Marinis on mitmekeelsuse professor Konstanzi Ülikoolis ja Readingu Ülikoolis. Tema uurimistöö keskendub keele omandamisele ja töötlemisele tüüpilise ja ebatüüpilise arenguga õppijate hulgas ning selle eesmärk on tuvastada keele töötlemise olemus tüüpilise ja ebatüüpilise keelearengu korral. Tema uurimistööd on rahastanud teadusnõukogud nagu ESRC („Süntaktilise teabe reaalajas töötlemine inglise keelt teise keelena kõnelevate laste ja spetsiifilise kõnearenguhäirega laste puhul“), ESCR-DFID („Mitmekeelsus ja mitmikkirjaoskus“), NWO („Grammatiliste morfeemide loomise ja töötlemise keelteülene uuring teist keelt õppivate laste puhul võrreldes spetsiifilise kõnearenguhäirega lastega“) ning ESRC-GCRFi projekt „Prolanguage“, mis käsitles keele kaitsvat rolli üleilmses migratsioonis ja liikuvuses. Ta osales algatuses COST Action IS0804 „Kõnearenguhäire mitmekeelses ühiskonnas“ ja juhtis LITMUSe lausekorduse ülesannete arendamist mitmekeelsetele lastele paljudes keeltes.
Praegu juhib ta ELi projekti „Mitmekeelne meel“ („Multilingual Mind“), mille raames toimub mitut teadusharu hõlmav uurimistöö ja pakutakse karjääri alustavatele Euroopa teadlastele koolitusi. Ta juhib Konstanzi Ülikoolis mitmekeelsuse keskust, mis koordineerib uurimistööd ning korraldab asjatundjatele ja avalikkusele keele ja mitmekeelsuse teadmussiirdega seotud tegevusi. Ta on avaldanud palju uurimistöid rahvusvahelistes ajakirjades ja raamatutes. Praegu on ta toimetuskolleegiumi liige järgmistes ajakirjades: Journal of Child Language, Applied Psycholinguistics, Second Language Research, Language Acquisition ja Linguistic Approaches to Bilingualism.
Presentation (PDF) 
Theo Marinis
Konstanzi Ülikooli, Readingu Ülikool
- Kerttu Rozenvalde töötab praegu Läti Keele Agentuuri keele arengu osakonnas, kus ta korraldab sotsiolingvistilisi uuringuid. Aastatel 2011–2017 töötas ta Läti Ülikoolis eesti keele ja kultuuri õppejõuna. Tema uurimisvaldkondade hulka kuulub keele- ja kõrghariduspoliitika. Rozenvalde kaitses hiljuti oma doktoritöö, kus ta uuris keelte vastastikmõju kõrghariduses Eesti ja Läti võrdluses.
Kerttu Rozenvalde
Läti Keele Agentuur
- Töökogemus
2015 –: Tšehhi Vabariigi Haridus-, Noorsoo- ja Spordiministeerium, aseminister, ELi rakenduskavade osakonna juhataja
2014 – 2015: Tšehhi Vabariigi Riigikantselei, avaliku teenistuse osakonna juhataja, seadusandluse ja riikliku arengu osakonna direktor
2011 – 2014: EDUA Group (esindab Tšehhi haridusettevõtjaid), arendusjuht
2009 – 2016: Charlesi Ülikool Prahas, haridusteaduskond, doktorant; GA UK (Charlesi Ülikooli stipendiumitalitus), teadlane
2008 – 2014: Tšehhi Vabariigi Siseministeerium, projektijuht
2007: Fraunhoferi Instituut, Kesk- ja Ida-Euroopa keskus, Leipzig, Saksamaa, teadlane
Haridus
2009 – 2012: Charlesi Ülikool Prahas, haridusteaduskond (eriala: pedagoogika); Doktoritöö: „Kool kui riiklik poliitika“
2003 – 2009: Charlesi Ülikool Prahas, haridusteaduskond (eriala: tšehhi keel ja kirjandus, ajalugu); Magistritöö: „Ametlik ja mitteametlik keelekasutus tänapäeva tšehhi keeles“
2007 – 2008: Leipzigi Ülikool, filoloogiateaduskond
Tegevus haridusvaldkonnas; ettekanded ja väljaanded Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondide, Tšehhi Vabariigi avaliku teenistuse, Tšehhi ja Saksamaa suhete, Tšehhi Vabariigi keelepoliitika ja Tšehhi ajaloo teemadel.
Presentation (PPTX) 
Václav Velčovský
Aseminister
ELi rakenduskavade osakonna juhataja
Tšehhi Vabariigi Haridus-, Noorsoo- ja Spordiministeerium
- Erika Hoff on Florida Atlandi ülikooli professor. Ta uurib laste varajase keskkonna omaduste, keelekogemuse ja keele arengu vahelisi suhteid. Ta on laste tervise ja inimarengu instituudi National Institute of Child Health and Human Development (NICHD) rahastatud hispaania-inglise kakskeelse arengu pikaajalise uuringu juht. Erika on paljude artiklite ja peatükkide ning õpiku „Language Development“ autor ning mitme varajast keelearengut käsitleva raamatu toimetaja, sealhulgas „Research Methods in Child Language: A Practical Guide“ ja koos Peffy McCardle’iga „Childhood Bilingualism: Research on Infancy through School Age“.
Erika Hoff
Florida Atlandi ülikool
- Monika S. Schmid on Essexi Ülikooli keele ja lingvistika osakonna juht. Ta sai oma doktorikraadi inglise lingvistikas 2000. aastal Düsseldorfis Heinrich-Heine Ülikoolis. Tema töö teema oli „Esimese keele kadumine, kasutus ja säilitamine – Saksa juudid inglise keelt emakeelena kõnelevates riikides“. Sestsaadik on ta töötanud Amsterdami Vabas Ülikoolis ja Groningeni Ülikoolis. 2013. aasta septembrist alates töötab ta Essexi Ülikoolis lingvistika professorina.
Tema töö keskendub esimese keele kadumise eri aspektidele. Ta on avaldanud kaks monograafiat ja toimetanud sel teemal mitu ajakirjade eriväljaannete kogu, millest viimane oli „Oxford Handbook of Language Attrition“ (2019). Tema tööd on rahastanud eri allikad, sealhulgas Saksamaa uurimisfond Deutsche Forschungsgemeinschaft, Hollandi riiklik teadusfond NWO ning Majandus- ja Sotsiaaluuringute Nõukogu (Economics and Social Sciences Research Council, ESRC).
Presentation (PPTX) 
Monika S. Schmid
Essexi Ülikool
- Claudia Maria Riehl on saksa lingvistika ja saksa keele kui võõrkeele professor. Ta on Münchenis Ludwig-Maximiliansi Ülikooli saksa keele kui võõrkeele instituudi juhataja ja mitmekeelsuse rahvusvahelise uurimisüksuse direktor. Tema uurimisvaldkonnad on sotsiolingvistika ja mitmekeelsuse kognitiivsed aspektid, keelekontakt, vähemuskeeled ja keelepoliitika, mitmikkirjaoskus ning teise keele õpetamine. Professor Riehl on kirjutanud palju tekste, sealhulgas saksakeelse sissejuhatuse mitmekeelsuse ja mitmikkirjaoskuse uurimisse („Mehrsprachigkeit: Eine Einführung“. Darmstadt: WBG 2014).
Presentation (PDF) 
Claudia Maria Riehl
Ludwig-Maximiliansi Ülikool