- Kristjan Kaldur töötab Balti Uuringute Instituudis, kus tema peamiseks töö- ning huvivaldkonnaks on ränne ja lõimumine. Alates 2007. aastast on Kristjan osalenud ja läbi viinud mitmeid rände ning lõimumisega seotud uuringuid ja projekte, sh aidanud ette valmistada ja nõustada erinevaid nende valdkondadega seotud riiklike arengukavasid ja strateegiaid. Kristjan on pärit Jõhvist, lõpetanud magistriõpingud Tartu Ülikoolis võrdleva poliitika erialal ning omandab hetkel ka doktorikraadi Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudis uussisserändajate kohanemise teemal.
Kristjan Kaldur
Balti Uuringute Instituut, Eesti
- Eva-Maria Asari on Sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku ja Frontexi strateegilise piirihalduse Euroopa ühise magistriprogrammi lektor. Ta õpetab rände ja julgeolekuga seotud õppeaineid. Tal on magistrikraad Londoni majandus- ja poliitikakoolist. Eva-Maria on olnud Euroopa Rändevõrgustiku (EMN) rändeekspert ning tegelenud teisest rahvusest inimeste kaasamisega ostuste tegemisse (Rahvuste ümarlaud ja Suunised lõimumise dialoogiplatvormide läbiviimiseks). Varasemalt on ta olnud rahvastikuministri nõunik lõimumise ning kodakondsuse valdkonnas ning on üks „Lõimumiskava 2008-2013“ koostajatest.
Eva-Maria Asari
Sisekaitseakadeemia, Eesti
- Aet Kiisla töötab Tartu Ülikooli Narva Kolledžis õppejõuna. Oma teadustöös tunneb ta huvi, kuidas erinevate tegevuste abil toetada ühiskonna terviklikkust ja lõimumist – organisatsioonikultuur, õppekavaarendus, sport. Töökogemus piirilinnas on mitmekesistanud igapäevaselt arusaama teema mitmekesisusest ja selle praktilistest külgedest.
Aet Kiisla
Tartu Ülikooli Narva Kolledž, Eesti
- Kats Kivistik töötab Balti Uuringute Instituudis analüütikuna alates 2012. aastast, keskendudes uuringutele hariduse, kohanemise-lõimumise, noorte ja sotsiaalse sidususe valdkonnas. Tal on doktorikraad politoloogias Tartu Ülikooli Johan Skytte poliitikauuringute instituudist, kus ta andis ka aastatel 2008-2018 loengukursuseid. Ta on olnud kaasatud Eesti Lõimumise monitooringu uuringusse aastatel 2015, 2017 ja 2020, kirjutades peatükke poliitilisest osalusest, eesti keele oskusest ja kontaktidest erinevate rahvusrühmade vahel. Lisaks on ta uurinud uussisserändajate, sh laste, kohanemist ja võrdset kohtlemist ning on hetkel kaasatud uuringusse, mille eesmärgiks on anda põhjalik ülevaade Eesti väliskogukondadest.
Kats Kivistik
Balti Uuringute Instituut, Eesti
- Ave Lauren on inimgeograaf, Euroopa Rändevõrgustiku (EMN) rändeekspert ja Estonian Business Schooli vanemteadur, kelle peamised uurimishuvid on rändepoliitika, tööränne ja rahvusvaheline mobiilsus, talendiklastrid, integratsioon ja identiteedi konstrueerimine. Ave doktoritöö Cambridge’i ülikoolis käsitles tippspetsialistide rännet Silicon Valleysse ja San Francisco lahe piirkonda ning selle mõju regiooni ja kogukondade arengule. Selle uurimisteema raames oli ta ka külalisuurija USA Kongressi ja Kongressiraamatukogu juures. Lisaks panustab Ave regulaarselt Eesti meediaväljaannetesse, rände- ja kohanemisalastesse rakenduslikesse uuringutesse ning konsulteerib riike ja linnu talendipoliitikate kujundamisel nii Eestis kui ka välismaal.
Ave Lauren
Euroopa Rändevõrgustik (EMN), Eesti
- Raivo Vetik on Tallinna Ülikooli võrdleva poliitika professor. Tema ühiskonna integratsiooniuuringud keskenduvad küsimustele, mis on seotud vene keelt kõnelevate vähemustega Eestis ja teistes Venemaa naaberriikides. Ta on toimetanud neid küsimusi käsitlevaid tekste nii Amsterdam University Pressile (2011) kui ka Peter Lang Pressile (2012) ning samuti on ta alates esimesest uuringust aastal 2000 olnud Eesti valitsuse tellitud Eesti ühiskonna integratsiooniseiret läbiviiva uurimismeeskonna juht. Praegu koordineerib ta EL-i rahastatavat mirnet.ee projekti, mille eesmärk on luua Tallinna Ülikooli juurde migratsiooni ja integratsiooni uurimisinstituut.
Raivo Vetik
Tallinna Ülikool, Eesti
- Svetlana Ridala (PhD) kaitses Tallinna Tehnikaülikoolis doktoritöö teemal „Esseed keeleoskusest ja tööturu väljunditest“ („Essays on Language Skills and Labour Market Outcomes“). Ta laiendab veebipõhist tagasisideplatvormi (NPS) recommy.com väljapoole Eestit ning võttis endale ka uue ülesande – integreerida venekeelsed lapsed Eesti ühiskonda, õpetades venekeelses koolis (Kool 21. sajandil) 12. klassile eesti keeles matemaatikat ning asudes selles koolis ka õppealajuhataja rolli. Tema teadushuvide hulka kuuluvad võõrkeeleoskusega seotud majandustulu, vähemuse ja etnilise elanikkonna vaheline palgalõhe ning kontekstuaalsete tegurite mõju keeleoskuste tasuvusele (sotsiaal-majanduslikud, institutsionaalsed ja etnolingvistilised tegurid).
Svetlana Ridala
Recommender OÜ ja Kool 21. Sajandil, Eesti
-
Triin Vihalemm on Tartu Ülikooli kommunikatsiooniuuringute professor, kommunikatsioonisotsioloog. Sündinud 1968, õppinud Tartu Ülikoolis ajakirjandust (BA), sotsioloogiat (MA) ja kommunikatsiooni (PhD). Töötanud turu- ja arvamusuuringute firmas Emor. Alates 1999 aastast Tartu Ülikooli õppejõud ja teadlane, pikka aega kommunikatsioonijuhtimise magistriõppe eestvedaja, praegu magistrikava ”Muutuste juhtimine ühiskonnas” programmijuht. Triinu peamiseks uurimishuviks on sotsiaalne muutus ning kommunikatsiooni roll muutuste protsessides. Oluline osa Triinu poolt kirjutatud ligi 90-st teadusartiklist ja raamatupeatükist käsitleb Eesti venekeelse elanikkonna kultuurilist (ümber)kohanemist peale Eesti taasiseseisvumist, eeskätt keele- ja meediakasutusega seonduvaid aspekte. Praegu on ta lõpetamas uurimisprojekti, mis käsitleb Eesti ja Läti venekeelse elanikkonna meediakasutust ja identiteeti poliitilise kriisi tingimustes. Triin on olnud külalisuurija kõrgetasemelises Helsinki Collegium for Advanced Studies. Ta on Euroopa transformatiooniuurijate võrgustiku, Eesti Sotsioloogide Liidu ning mitmete teiste akadeemiliste nõukogude liige, avaliku teenistuse eetikakomitee liige ning kutsutud ekspert mitmetes meediat ja ühiskonda käsitlevates otsustuskogudes. Triin on osalenud juhi või täitjana mitmetes kohalikes ja rahvusvahelistes projektides, mis analüüsivad valdkondlike poliitikate ja kommunikatsiooniprogrammide rakendumist; teisisõnu seda, kas ning kuidas saab institutsionaalse sekkumisega muuta ühiskondlikke protsesse ning inimeste igapäevaseid praktikaid.
Triin Vihalemm
Tartu Ülikool, Eesti
- Justyna Segeš Frelak on ICMPD poliitika vanemnõunik seadusliku rände ja integratsiooni valdkonnas, keskendudes tööjõurändele, ELi-sisesele liikumisele ja rände juhtimisele. Ta lõpetas Varssavi majanduskoolis rahvusvaheliste suhete eriala ja Varssavi ülikoolis Ida-Euroopa õpingud. Perioodil 2004–2017 töötas ta rändeprogrammi juhi ja vanemanalüütikuna avalike suhete instituudis (Poolas). Ta on mitme Poolas ja välismaal avaldatud väljaande ja aruande autor. Justyna on olnud külalisteadur Oxfordi ülikooli migratsiooni, poliitika ja ühiskonna keskuses (COMPAS) ning kohaliku omavalitsuse ja avaliku teenistuse reformialgatuses (OSF) politoloogia teadur.
Justyna Segeš Frelak
Rahvusvahelise Rändepoliitika Arendamise Keskus, Austria
- Siiri Silm (PhD) on Tartu Ülikooli inimgeograafia kaasprofessor ja mobiilsusuuringute labori juht. Ta on arendanud alates 2004. aastast mobiilpositsioneerimise metoodikat ja teinud sellealaseid uuringuid. Tema uurimishuviks on inimeste liikuvusega seotud teemad, sh etniline segregatsioon ja ebavõrdsus, hargmaisus, turism, linnauuringud ja ruumiplaneerimine. Ta on avaldanud mitmeid teadusartikleid inimeste ruumikasutuse etnilistest erinevustest keskendudes inimeste kogu tegevusruumile, erinevatele tegevuskohtadele (elukoht, töökoht, vaba aja kohad, välismaa reisid jms), erinevatele ajahetkedele ning sotsiaalsele võrgustikule. Ta on põhitäitjaks teadus- ja arendusprojektis „Ruumilise eraldatuse nõiaringi geograafiline analüüs“ (2019-2023).
Siiri Silm
Tartu Ülikool, Eesti
- Aija Lulle on Loughborough’ ülikooli inimgeograafiaõppejõud ning Ida-Soome ülikooli dotsent, migratsiooni- ja liikuvusuuringute abiprofessor. Aija Lulle on rahvusvaheliselt tuntud oma migratsioonialase teedrajava töö poolest. Ta on avaldanud töid paljudes tähtsaimates ajakirjades ja toimetanud ajakirjade Journal of Ethnic and Migration Studies, Nordic Journal of Migration Research, Sexualities ja Journal of Rural Studies eriväljaandeid. Ta on teadusajakirjade Emotion, Space and Society ja European Societies kaastoimetaja.
Aija Lulle
Loughborough’ ülikool, Suurbritannia
-
Gianni D’Amato on Neuchâteli ülikooli professor, teadusuuringute riikliku pädevuskeskuse NCCR – On the Move direktor ning Šveitsi migratsiooni- ja rahvastiku-uuringute foorumi (SFM) direktor. Tema peamised valdkonnad on kodakondsus, mobiilsus, populism ja rände ajalugu. Pärast sotsioloogiamagistri kraadi omandamist Zürichi ülikoolis keskendus D’Amato oma doktoritöös kodakondsuse ja sisserändajate lõimimise teema võrdlevale uurimisele.
Ta on avaldanud väitekirjal põhineva teose „Vom Ausländer zum Bürger. Der Streit um die politische Integration von Einwanderern in Deutschland, Frankreich und der Schweiz“ (3. väljaanne, 2005) ning olnud hiljuti järgmiste artiklite kaasautor: „Politicising immigration in times of crisis: empirical evidence from Switzerland“, Journal of Ethnic and Migration Studies, DOI: 10.1080/1369183X.2021.1936471 (2021); „The Swiss Rationale of Integration Policies. Balancing Federalism, Consociationalism and Direct Democracy“ J. Franzke ja J. Ruano (toim.) kogumikus Local Integration Policy of Migrants. European Experiences and Challenges (lk 73–85), London: Palgrave (2020); ja „Immigration and populist political strategies. The Swiss case in European perspective“ G. Titzi, J. Mackerti & B. S. Turneri (toim.) väljaandes Populism and the Crisis of Democracy, Volume 3 : Migration, Gender and Religion (lk 48–65), London: Routledge (2019). 
Gianni D’Amato
Neuchâteli ülikool, Šveits
- Pasi Saukkonen on politoloog, kes töötab Helsingi täitevameti linnauuringute ja statistika üksuses. Varem töötas ta Soome kultuuripoliitika uuringute sihtasutuses (Cupore) vanemteaduri ja direktorina ning Helsingi ülikoolis eri ametikohtadel. Ta on Helsingi ülikoolis (politoloogia) ja Jyväskylä ülikoolis (kultuuripoliitika) abiprofessor. Ta on avaldanud palju töid, näiteks rahvusluse ja rahvusliku identiteedi, integratsioonipoliitika ja mitmekultuurilise ühiskonna poliitika kohta.
Pasi Saukkonen
Helsingi täitevameti linnauuringute ja statistika üksus, Soome
- Sotsiaalteaduste doktor Inese Šūpule on Baltimaade sotsiaalteaduste instituudis ja Läti ülikooli filosoofia- ja sotsioloogiainstituudis sotsioloog ja teadur. Tal on Läti ülikooli doktorikraad politoloogias. Alates 2000. aastast on ta töötanud Baltimaade sotsiaalteaduste instituudis vanemteadurina. Ta kaitses oma politoloogiaalase doktoriväitekirja teemal „Etniliste ja rahvuslike identiteetide sotsiaalne ülesehitus suhtluses – Läti juhtum“ (2012). Alates 2014. aastast on ta seotud filosoofia- ja sotsioloogia instituudi eri projektidega. Praegu töötab ta projektiga „Väärtuse (trans)formatsioon ebakindlatel aegadel: sotsiaalne sidusus ja neoliberaalne kord Lätis“ (2020–2021). Ta tegeleb muu hulgas väljaandega, mis käsitleb kahe Läti etnolingvistilise kogukonna ühiseid (või vähemalt sama laialt levinud) väärtusi ning muid väärtusi ja hoiakuid, mis on siiani juurdunud peamiselt inimeste etnilisse ja/või lingvistilisse eneseteadvusse.
Inese Šūpule
Läti Ülikool, Läti
- Adrian Favell on Leedsi ülikoolis sotsioloogia- ja sotsiaalteooria professor ja Baumani instituudi direktor, samuti on ta Wissenschaftskolleg zu Berlin vanemteadur. Varem oli ta Pariisi Sciences Po ülikoolis Kesk- ja Ida-Euroopa uuringute kaasteadur, UCLA-s sotsioloogiaprofessor ja Aarhusi ülikoolis Euroopa- ja rahvusvaheliste õpingute professor. Ta on migratsiooni, mitmekultuurilisust, kosmopoliitsust ja linnu käsitlevate eri tööde, sealhulgas järgmiste publikatsioonide autor: „Immigration and the Idea of Citizenship in France and Britain“ (1998), „Eurostars and Eurocities: Free Movement and Mobility in an Integrating Europe“ (2008), esseedekogu „Immigration, Integration and Mobility: New Agendas in Migration Studies“ (2015), ning migratsiooniteooriat käsitleva töö „The Integration Nation: Immigration and Colonial Power in Liberal Democracies“ (2022) autor. Hiljuti juhtis ta Ühendkuningriigi ESRC projekti Northern Exposure: Race, Nation and Disaffection in “Ordinary” Towns and Cities after Brexit (Põhja-Inglismaa kokkupuude: rass, rahvus ja rahulolematus nn tavalistes väikelinnades ja linnades pärast Brexitit). Veebileht: www.adrianfavell.com.
Adrian Favell
Leedsi ülikool, Suurbritannia
- Giedrė Blažytė on teadur MTÜ-s Mitmekülgsuse Arendamise Rühm (Diversity Development Group) ja Leedu sotsiaalteaduste keskuses (sotsioloogiainstituudi eetikaõpingute osakond). Tema teadushuvi on tänapäeva rändeküsimused, mis on seotud pererände, rände ja soo kokkupuute, rahvusvahelise kaitse saajate lõimimise, ebaseadusliku rände, põhiõiguste ning võrdsete võimalustega. Projekti elluviija ja sõltumatu asjatundjana on Giedrė olnud seotud eri projektide ja rändeuuringutega nii riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil. Giedrėl on sotsiaalteaduste doktorikraad (sotsioloogias).
Giedrė Blažytė
Leedu sotsiaalteaduste keskus, Leedu
-
Lea Klarenbeek on õppinud poliitikateoreetikuks (LSE, Amsterdami ülikool). Тema töö keskmes on rände kontseptualiseerimine praegustes rändeuuringutes. Tema põhiväide on see, et lõimimist kontseptualiseeritakse sageli valesti ja mõõdetakse eraldi saavutusena. Ta on oma doktoritöö jaoks arendanud relatsioonilise lõimimise teooriaraamistikku, mis on epistemoloogiline ja metodoloogiline alternatiiv tavapärastele integratsiooniuuringutele. Pärast järeldoktorantuuri Frankfurdi õigusõpingute keskuses töötab ta nüüd Haagis organisatsioonis EMMA teaduri ja poliitikanõunikuna.
Seotud väljaanded:
Klarenbeek, L. M., Weide, M. (2020). The participation paradox: demand for and fear of immigrant participation. Critical Policy Studies, 14 (2), 214–232.
Klarenbeek, L. M. (2019). Reconceptualising ‘integration as a two-way process’. Migration studies. https://doi.org/10.1093/migration/mnz033
Klarenbeek, L. M. (2019). Relational integration: a response to Willem Schinkel. Comparative Migration Studies, 7(20). https://doi.org/10.1186/s40878-019-0126-6 
Lea Klarenbeek
EMMA, Holland
- Birgit Glorius on inimgeograafia professor, kes on keskendunud Saksamaal Chemnitzi Tehnoloogiaülikoolis Euroopa migratsiooniuuringutele. Tema uurimishuvid ja enamik publikatsioone on seotud rahvusvahelise rände, maapiirkondade sotsiaalgeograafia ja teadmiste geograafia valdkonnaga. Viimase kümne aasta jooksul on ta teinud pingsat tööd Euroopa liikuvuse, haridus- ja tööjõurände ning sunnitud migratsiooni, varjupaigapoliitika ja integratsiooni valdkonnas. Tema praegune uurimistöö käsitleb põgenike lõimumist Saksamaa väikelinnades ja maapiirkondades, keskendudes vastuvõtva ühiskonna rollile. Ta on Saksamaa põgenike otsingu võrgustiku juhatuse liige ning riikliku migratsiooni ja põgenike asutuse nõuandekogu juht.
Birgit Glorius
Chemnitzi Tehnoloogiaülikool, Saksamaa