October 30, 2016

Esinejad

  • Pasi Saukkonen on politoloog, kes töötab Helsingi täitevameti linnauuringute ja statistika üksuses. Varem töötas ta Soome kultuuripoliitika uuringute sihtasutuses (Cupore) vanemteaduri ja direktorina ning Helsingi ülikoolis eri ametikohtadel. Ta on Helsingi ülikoolis (politoloogia) ja Jyväskylä ülikoolis (kultuuripoliitika) abiprofessor. Ta on avaldanud palju töid, näiteks rahvusluse ja rahvusliku identiteedi, integratsioonipoliitika ja mitmekultuurilise ühiskonna poliitika kohta.

    Abstract (DOCX)


  • Pasi Saukkonen
    Helsingi täitevameti linnauuringute ja statistika üksus

  • Sotsiaalteaduste doktor Inese Šūpule on Baltimaade sotsiaalteaduste instituudis ja Läti ülikooli filosoofia- ja sotsioloogiainstituudis sotsioloog ja teadur. Tal on Läti ülikooli doktorikraad politoloogias. Alates 2000. aastast on ta töötanud Baltimaade sotsiaalteaduste instituudis vanemteadurina. Ta kaitses oma politoloogiaalase doktoriväitekirja teemal „Etniliste ja rahvuslike identiteetide sotsiaalne ülesehitus suhtluses – Läti juhtum“ (2012). Alates 2014. aastast on ta seotud filosoofia- ja sotsioloogia instituudi eri projektidega. Praegu töötab ta projektiga „Väärtuse (trans)formatsioon ebakindlatel aegadel: sotsiaalne sidusus ja neoliberaalne kord Lätis“ (2020–2021). Ta tegeleb muu hulgas väljaandega, mis käsitleb kahe Läti etnolingvistilise kogukonna ühiseid (või vähemalt sama laialt levinud) väärtusi ning muid väärtusi ja hoiakuid, mis on siiani juurdunud peamiselt inimeste etnilisse ja/või lingvistilisse eneseteadvusse.

    Abstract (DOCX)


  • Inese Šūpule
    Baltimaade sotsiaalteaduste instituut, Läti ülikool

  • Adrian Favell on Leedsi ülikoolis sotsioloogia- ja sotsiaalteooria professor ning Pariisi Sciences Po ülikoolis Kesk- ja Ida-Euroopa uuringute kaasteadur. Varem oli ta UCLA-s sotsioloogiaprofessor ja Aarhusi ülikoolis Euroopa- ja rahvusvaheliste õpingute professor. Ta on migratsiooni, mitmekultuurilisust, kosmopoliitsust ja linnu käsitlevate eri tööde, sealhulgas järgmiste publikatsioonide autor: „Immigration and the Idea of Citizenship in France and Britain“ (1998), „Eurostars and Eurocities: Free Movement and Mobility in an Integrating Europe“ (2008), esseedekogu „Immigration, Integration and Mobility: New Agendas in Migration Studies“ (2015), ning migratsiooniteooriat käsitleva töö „The Integration Nation: Immigration and Colonial Power in Liberal Democracies“ (2022) autor. Hiljuti juhtis ta Ühendkuningriigi ESRC projekti Northern Exposure: Race, Nation and Disaffection in “Ordinary” Towns and Cities after Brexit (Põhja-Inglismaa kokkupuude: rass, rahvus ja rahulolematus nn tavalistes väikelinnades ja linnades pärast Brexitit). Veebileht: www.adrianfavell.com.


  • Adrian Favell
    Leedsi ülikool

  • Giedrė Blažytė on teadur MTÜ-s Mitmekülgsuse Arendamise Rühm (Diversity Development Group) ja Leedu sotsiaalteaduste keskuses (sotsioloogiainstituudi eetikaõpingute osakond). Tema teadushuvi on tänapäeva rändeküsimused, mis on seotud pererände, rände ja soo kokkupuute, rahvusvahelise kaitse saajate lõimimise, ebaseadusliku rände, põhiõiguste ning võrdsete võimalustega. Projekti elluviija ja sõltumatu asjatundjana on Giedrė olnud seotud eri projektide ja rändeuuringutega nii riiklikul kui ka rahvusvahelisel tasandil. Giedrėl on sotsiaalteaduste doktorikraad (sotsioloogias).

  • Giedrė Blažytė
    Diversity Development Group

  • Lea Klarenbeek on Frankfurdi Goethe ülikoolis politoloogia järeldoktorantuuri teadur. Lea on õppinud poliitikateoreetikuks (LSE, Amsterdami ülikool) ja tema töö keskmes on rände kontseptualiseerimine praegustes rändeuuringutes. Tema põhiväide on see, et lõimimist kontseptualiseeritakse sageli valesti ja mõõdetakse eraldi saavutusena. Ta on oma doktoritöö jaoks arendanud relatsioonilise lõimimise teooriaraamistikku, mis on tunnetuslik ja metodoloogiline alternatiiv tavapärastele integratsiooniuuringutele.

    Seotud väljaanded:
    Klarenbeek, L. M., Weide, M. (2020). The participation paradox: demand for and fear of immigrant participation. Critical Policy Studies, 14 (2), 214–232.
    Klarenbeek, L. M. (2019). Reconceptualising ‘integration as a two-way process’. Migration studies. https://doi.org/10.1093/migration/mnz033
    Klarenbeek, L. M. (2019). Relational integration: a response to Willem Schinkel. Comparative Migration Studies, 7(20). https://doi.org/10.1186/s40878-019-0126-6


  • Lea Klarenbeek
    Frankfurdi Goethe ülikool

  • Birgit Glorius on inimgeograafia professor, kes on keskendunud Saksamaal Chemnitzi Tehnoloogiaülikoolis Euroopa migratsiooniuuringutele. Tema uurimishuvid ja enamik publikatsioone on seotud rahvusvahelise rände, maapiirkondade sotsiaalgeograafia ja teadmiste geograafia valdkonnaga. Viimase kümne aasta jooksul on ta teinud pingsat tööd Euroopa liikuvuse, haridus- ja tööjõurände ning sunnitud migratsiooni, varjupaigapoliitika ja integratsiooni valdkonnas. Tema praegune uurimistöö käsitleb põgenike lõimumist Saksamaa väikelinnades ja maapiirkondades, keskendudes vastuvõtva ühiskonna rollile. Ta on Saksamaa põgenike otsingu võrgustiku juhatuse liige ning riikliku migratsiooni ja põgenike asutuse nõuandekogu juht.

    Abstract (DOCX)


  • Birgit Glorius
    Chemnitzi Tehnoloogiaülikool

Russian minorities and Russian migrants – integration challenges and perspectives in Estonia and Norway

This workshop will present the results of research cooperation project between Tallinn University in Estonia and Bergen University in Norway. Results bring out the differences in integration context in the two countries – Estonia and Norway, and the relation with integration and acculturation attitudes of Russian minorities.

Prof. Raivo Vetik, Tallinn University, Estonia
Prof. David Lackland Sam, Bergen University, Norway
Marianna Makarova, Tallinn University / Integration and Migration Foundation Our People, Estonia

Radicalisation – responsibility of immigrants or local community members?

What kind of local communities tend to radicalise more? Is Estonian society open for a new behavioural and belief system, which could prevent radicalisation and various violence occurrences? In this workshop, we take a look at two target groups, local community and immigrants’ attitude, and discuss how on one hand the ability of local population to accept new and sometimes unusual behavioural models, and on the other hand immigrants’ readiness to make changes in their habits to accept Estonians lifestyle, influence the likelihood of radicalisation. The main focus is on preventing radicalisation.

Prof. Ringo Ringvee, Ministry of Interior
Mai Beilmann, Tartu University
Prof. Shamit Saggar, Essex University
Linda Noor, Minotenk
Alo Raun, Eesti Päevaleht, Estonia

Culture, identity and multiculturalism

Presentations of this workshops will explore such questions as culture, multiculturalism and interculturality, local and regional identity, history and their role and importance in the context of integration.

Petr Potchinshtshikov, Art Promotion Center, Finland
David Edwards, Glasgow University, UK
Marianne Leppik, Tartu University, Estonia
Chair: Prof. David J Smith, University of Glasgow

Segregation at Estonian labour market – challenges and opportunities

The discussion in this workshop evolves around the recently conducted meta-analysis of studies on ethnic segregation in Estonian labour market. This analysis has combined results from different research projects conducted in Estonia during the last decades. Experts from various organisations in Estonia will join to discuss the developments and trends in Estonian labour market, with a focus on ethnic segregation.

Kristjan Kaldur, Institute of Baltic Studies, Estonia
Marta Traks, Estonian Unemployment Insurance Fund, Estonia
Kelly Grossthal, Human Rights Centre, Estonia

Memory Conflicts in History Lessons

The aim of this workshop is to analyze the ways of addressing the themes that may evoke strong emotional reactions, or may be strongly intertwined with national identity. We discuss different methods of teaching history in the school, especially in the multi-national class. The workshop is meant to study issues of historical memory and public history, in particular, what role may history lessons play in the conflict resolution in the multicultural societies? How to deal with situations in society where there are different histories? Are history lessons meant to educate patriots or citizens?

Timur Guzairov, University of Tartu, Estonia
Merit Rikberg, University of Tartu, Estonia

How to develop intercultural competence through non-formal learning methods?

Practical examples of games and non-formal learning methods aimed at language learning for children and adults.
Group size limit: 30 people.

Aleksei Razin, GameClub, Estonia

Inclusive leadership to support diversity in education sector

It is increasingly important for all organisations to be diverse and inclusive. But what does this actually mean, and how might organisations becoming more inclusive. One of the great challenges facing an organization is getting all employees to develop the competence and confidence to embrace its diversity. This workshop will provide opportunity for participants to develop understanding of diversity competence and the importance of inclusive leadership by all members of an organisation.

Prof Uduak Archibong, University of Bradford, United Kingdom
Prof Nazira Karodia, University of Wolverhampton, United Kingdom

Vene vähemused ja vene migrantrahvastik – lõimumise väljakutsed ja perspektiivid Eestis ja Norras

Antud töötoas esitletakse Tallinna ülikooli ja Norra Bergeni ülikooli teaduskoostööprojekti tulemusi. Tulemused kajastavad lõimumisega seotud erinevusi kahes riigis – Eestis ja Norras, ja nende seoseid vene vähemuste lõimumise ja kultuurilise kohanemise hoiakute kujunemisega.

Prof. Raivo Vetik, Tallinna Ülikool, Eesti
Prof. David Lackland Sam
, Bergeni Ülikool, Norra
Marianna Makarova, Tallinna Ülikool / Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed, Eesti

Radikaliseerumine – immigrantide või kohaliku kogukonna liikmete vastutus?

Millised kohalikud kogukonnad kipuvad rohkem radikaliseeruma? Kas Eesti ühiskond on avatud uuele käitumis- ja ususüsteemile, mis võiks ära hoida radikaliseerumist ning vägivallailminguid? Antud töötoas vaatleme kahe sihtrühma, kohaliku kogukonna ja sisserändajate suhtumist. Arutame, kuidas ühest küljest kohaliku elanikkonna võime aktsepteerida uusi ja mõnikord tavatuid käitumismudeleid ning teisest küljest sisserändajate valmisolek muuta oma kombeid, et aktsepteerida eestlaste elustiili, mõjutavad radikaliseerumise tõenäosust. Tähelepanu keskmes on radikaliseerumise ärahoidmine.

Ringo Ringvee, Siseministeerium
Mai Beilmann, Tartu Ülikool
Shamit Saggar, Essex’i Ülikool
Linda Noor, Minotenk
Alo Raun, Eesti Päevaleht, Eesti

Kultuur, identiteet ja mitmekultuurilisus

Antud töötoa esitlustes käsitletakse selliseid teemasid nagu kultuur, mitmekultuurilisus ja kultuuridevahelisus, kohalik ning piirkondlik identiteet, ajalugu ja nende roll ning tähtsus lõimumise kontekstis.

Petr Potchinshtshikov, Art Promotion Center, Soome
David Edwards, Glasgow Ülikool, Suurbritannia
Marianne Leppik, Tartu Ülikool, Eesti
Chair: Prof. David J Smith, Glasgow Ülikool

Eesti tööturu rahvuslik ja keeleline jaotus – väljakutsed ja võimalused

Antud töötoa arutelus keskendutakse hiljuti tehtud analüüsile, mis keskendus viimastel aastatel avaldatud Eesti tööturu uurimisprojektide kohta. Eesmärk on teha kindlaks peamised suundumused ja arengusuunad seoses rahvusliku jaotumisega Eesti tööturul. Selle analüüsi tulemuste aruteluga ühinevad Eesti erinevate organisatsioonide eksperdid.

Kristjan Kaldur, Balti Uuringute Instituut, Eesti
Marta Traks, Eesti Töötukassa, Eesti
Kelly Grossthal, Inimõiguste Keskus, Eesti

Mälu konfliktid ajalootundides

Antud töötoa eesmärk on analüüsida, kuidas käsitletakse teemasid, mis võivad tekitada väga tugevat emotsionaalset reaktsiooni või olla rahvusliku identiteediga tihedalt põimunud. Arutleme ajaloo õpetamise eri meetodeid koolis, eriti eri rahvusest õpilastega klassis. Eesmärk on uurida ajaloolise mälu ja rahva ajaloo küsimusi ning eelkõige seda, kuidas saab ajalootundide abil lahendada konflikte mitmekultuurilises ühiskonnas. Kuidas toimida eri olukordades ühiskonnas, kus on erinevad ajalood? Kas ajalootundides tuleks kasvatada patrioote või kodanikke?

Timur Guzairov, Tartu Ülikool, Eesti
Merit Rikberg, Tartu Ülikool, Eesti

Kuidas arendada mitmekultuurilist kompetentsi mitteformaalse õppe meetodite abil?

Interaktiivne töötuba pakub praktilisi näiteid laste ja täiskasvanute keeleõppeks kasutatavate mängude ja mitteformaalsete õppemeetodite kohta.

Aleksei Razin, GameClub, Eesti

Kaasav juhtimine toetamas mitmekesisust haridussektoris

Aina tähtsam on muutumas organisatsioonide võimekus olla mitmekesised ja kaasavad. Aga mida see tegelikult tähendab ja kuidas saavad organisatsioonid muutuda kaasavamaks? Üks peamisi katsumusi, mis organisatsiooni ees seisab, on arendada kõikide töötajate pädevust ja suurendada kindlustunnet, et võtta omaks organisatsiooni mitmekesisus. See töötuba pakub osalejatele võimalust arendada arusaamist mitmekesisusega seotud pädevusest ja sellest, kui tähtis on kõikide organisatsiooni liikmete kaasav juhtimine.

Prof. Uduak Archibong, Bradfordi Ülikool, Suurbritannia
Prof. Nazira Karodia, Wolverhamptoni Ülikool, Suurbritannia