Konverentsi kava

Rahvusvaheline lõimumisalane konverents

Kultuuririkkus – võimalus või takistus sidusa ühiskonna kujundamisel?

14.–15.11.2024 (Hestia Hotel Europa, Paadi 5, Tallinn)

Konverentsi modereerivad Anna Pihl ja Uljana Kuzmina

14. november 2024: Kohapeal ja otseülekandega

Konverentsi esimesel päeval on võimalik osaleda kohapeal või jälgida veebiülekannet. Konverentsil on sünkroontõlge eesti, vene ja inglise keelde.

09.00–09.30 Tervituskohv

09.30–09.45 Konverentsi avavad kultuuriminister Heidy Purga ja Integratsiooni Sihtasutuse juhataja Dmitri Moskovtsev

09.45–11.15 Arutelu: Kultuuriline mitmekesisus – demokraatia päästevest?

Lääne demokraatlikud riigid seisavad silmitsi ühiskonna polariseerumise ning etnilise kuuluvuse, religiooni, konservatiivse või liberaalse maailmavaate ja muude eraldusjoonte alusel killustumisega. Kuidas ennetada või leevendada neid probleeme kultuurilist mitmekesisust ja sotsiaalset ühtekuuluvust toetava poliitika ning praktikaga?

Osalejad:

  • Agnese Cimdina, mitmekesisuse ja kaasamise valdkonna juht Balti riikides, PwC Läti
  • Dmitri Teperik, Riigikaitse ja julgeoleku teadmiskeskuse direktor, Eesti
  • Dainius Babilas, Rahvusvähemuste osakonna direktor, Leedu Vabariigi valitsus

Moderaator: Anna Pihl, Eesti Rahvusringhäälingu ajakirjanik

11.15–11.20 USA Suursaadiku Eestis George P. Kent tervitus

11.20–12.00 JJ Green, WTOP julgeoleku ekspert – Kultuuriline mitmekesisus ja migratsioon, konfliktid ja rahu – tähelepanekuid USAst ja maailmast. Moderaator Neeme Raud

12.00–13.00 Lõunapaus

13.00–13.10 Kultuuriline mitmekesisus arvudes: Terje Trasberg, Statistikaamet

13.10–14.30 Eesti parlamendierakondade poliitiline arutelu

Debatis osalevad:

  • Tõnis Lukas (Isamaa)
  • Juku-Kalle Raid (Eesti 200)
  • Vadim Belobrovtsev (Eesti Keskerakond)
  • Mart Kallas (Eesti Konservatiivne Rahvaerakond)
  • Maria Jufereva-Skuratovski (Eesti Reformierakond)
  • ­Raimond Kaljulaid (Sotsiaaldemokraatlik Erakond)

14.30–14.45 Pavol Kosnáč, Bratislava DEKK instituudi direktor, maailma väärtuste uuringu juht, Slovakkia

14.45–15.10 Kohvipaus

15.10–15.50 Tartu Ülikooli emeriitprofessor Marju Lauristin: Ühiskonna sidusus ja lõimumise dimensioonid 

15.50–17.20 Arutelu: Teaberuum, kultuuriruum, väärtusruum – kuidas neid ühendada digimullide ajastul?

Globaliseerunud maailma digitaalses inforuumis jõuame vaid paari klikiga sarnaste väärtuste ja arusaamadega inimesteni. Aina keerulisem on „mullist“ väljuda ja leida naabritega ühine keel. Mitmekesine keskkond ja suhtluskanalite üleküllus raskendab veelgi usaldusväärse teabe eristamist väärinfost, mille eesmärk on hirmutada, kujundada eelarvamusi ning jaotada inimesed „meie“ ja „nemad“ vastanditeks.

Osalejad:    

  • Prof Bridget Kendall, Briti impeeriumi ordu liige, Cambridge’i Ülikool, Ühendkuningriik
  • Prof Maria Murumaa-Mengel, Tartu Ülikool, Eesti
  • Dr Solvita Denisa-Liepniece, IREX, Vidzeme Kõrgkool, Läti
  • Claudia Schröter, filmi „Turning tables“ produtsent, PÖFF

Moderaator: Petr Potchinchtchikov, muusik, kultuurikorraldaja ja produtsent

17.20–17.30 Esimese päeva kokkuvõtted

18.00 Õhtune programm koostöös PÖFFiga.

15. november 2024: Ainult kohapeal

Konverentsi teisel päeval veebiülekannet ei toimu. Kogu päeva aruteludes järgime Chatham House’i reeglit. See tähendab, et konverentsil kõneldut ei seostata rääkijaga väljaspool konverentsi. Konverentsil on sünkroontõlge eesti, vene ja inglise keelde.

09.00–09.30 Hommikukohv

09.30 – 09.50 Päeva avasõnad. Annika Sandlund, UNHCR Põhja- ja Baltimaade esinduse juht

09.50–10.30 Briti Nõukogu Põhja-Iirimaa komitee esimees Dr Katy Radford MBE: Sotsiaalse sidususe kunst Põhja-Iirimaa vaates

10.30–12.00 Arutelu: Radikaliseerumine – kaasaegse demokraatia katk või väärtuslik õppetund?

Meedia kajastab üha sagedamini radikaliseerumist ka neis ühiskondades, mis olid veel kümmekond aastat tagasi rahu ja ühtekuuluvuse musternäited. Millised on radikaliseerumise peamised tegurid, varajased hoiatusmärgid ja mida ühiskonnana õppida, et vältida radikaliseerumise levikut meie kodudes?

Osalejad:

  • Dr Arnold Sinisalu, endine Eesti Kaitsepolitsei peadirektor
  • Prof Göran Larsson, Göteborgi Ülikool, Rootsi
  • Steffen Nielsen, Aarhusi politseiamet, Taani
  • Dr Justin Lane, CulturePulse, Slovakkia

Moderaator: Dr Heidi Maiberg, Siseministeerium; Royal Holloway, Londoni Ülikool

12.00–13.00 Lõunapaus

13.00–14.30 Töötoad

Töötuba 1: Mitmekesisuse kompetents: üksikisiku arengust organisatsiooni arenguni, Dr Agnese Cimdina, PwC Läti

Vaata töötoa kirjeldust

Tänapäeva konkurentsi ja kestlikkusega seotud probleemide kontekstis on teadmiste ja perspektiivide mitmekesistamine väga oluline. Organisatsioonid näevad mitmekesisust ja kaasamist sageli konkurentsieelisena, sotsiaalse vastutuse tugisambana, diskrimineerimisvastase meetmena ja juriidilise kohustusena. Need on olulised ka ettevõtte kasvu, kaubamärgi maine ja eduka värbamise tagamiseks. Mainitud eesmärkide saavutamise edu võti ei seisne aga ainult mitmekesisuses kui sellises, vaid pigem mitmekesisuse teemadega seonduvas pädevuses ja edukas mitmekesisuse juhtimises. Kui soovite mõista mitmekesisusega seonduva pädevuse olemust ja seda, kuidas edukalt mitmekesisuse ja kaasamise maastikul liikuda, on see töötuba just teile.

Töötuba 2: Globaalse meedia seire ja tehisaru abil ühiskonna sidususe arengustsenaariumiteni, Dr Justin Lane, CulturePulse AI

Vaata töötoa kirjeldust

Töötoas tutvustatakse uuenduslikku tehisintellektil põhinevat tehnoloogiat, mis loob psühholoogiliselt realistlikud digiteisikud mis tahes ühiskonnast või konkreetsest sihtrühmast. See võimaldab teil riskivabalt katsetada uusi strateegiaid ja analüüsida globaalseid uudisvooge, et saaksite kiiresti saadud teadmisi rakendada ning võimalikke tulemusi prognoosida. Seda tehnoloogiat on juba rakendatud ühiskondlike protsesside analüüsimiseks ja võimalike arengute prognoosimiseks sellistes kontekstides nagu Põhja-Iirimaa, Bosnia ja Hertsegoviina, Iisrael/Palestiina. Töötoas uuritakse, milliseid teadmisi saab prognoosimudelite ja reaalajas toimuva meediaseire ühendamisest. CulturePulse AI võib pakkuda kõigile töötoas osalejatele mõnepäevast tasuta juurdepääsu oma tehisintellektilahendusele.

Töötuba 3: Kuidas rohujuure tasandi aktivism kunstis toetab ühiskonna sidusust, Dr Katy Radford MBE

Vaata töötoa kirjeldust

Töötuba keskendub Põhja-Iirimaa kogemusele selles, kuidas rohujuure tasandil sündinud kunstilise väljundiga projektide abil saab leevendada pikalt ühiskonnas eksisteerinud lõhesid ja maandada pingeid. Töötoas keskendutakse kunstilise väljundiga kogukonnaarendusprojektidele, mis olid ellu kutsutud sotsiaalse sidususe tugevdamise eesmärgil. Arutletakse selliste projektide tugevuste ja väljakutsete ning mõjude üle vähemus- ja enamusrahvuste kogukondades. Töötoas kõlavad projektis osalenud või neid juhtinud inimeste kommentaarid, kus jagatakse kogemusi ja tähelepanekuid.

NB! Töötuba toimub konverentsi peasaalis ja on sünkroontõlkega (eesti, inglise, vene).

14.30–14.50 Kohvipaus

14.50–16.20 Arutelu

Valimiste aasta Euroopas ja USAs – suundumused, võimalikud kitsaskohad ja edasine tegevus

Vaatleme 2024. aasta Euroopa Parlamendi ja USA presidendivalimiste tulemusi ja esile kerkivaid suundumusi. Kuidas need võivad kujundada meie ühiskondade olukorda lähiaastatel? Mis rolli mängib rändeteema valimiste kontekstis ja kuidas valimised mõjutavad ühiskondlikku ühtekuuluvust.

Osalejad:    

  • JJ Green, WTOP news, USA
  • Annika Sandlund UNHCR Põhja- ja Baltimaade esinduse juht
  • Prof Mari-Liis Jakobson, Tallinna Ülikool
  • Klen Jäärats, Eesti Rahvusvahelise Arengukoostöö Keskuse (EstDev) tegevjuht

Moderaator: Birgit Lüüs-Jakobs, Riigikantselei

16.20–16.30 Konverentsi kokkuvõte ja lõpetamine

Russian minorities and Russian migrants – integration challenges and perspectives in Estonia and Norway

This workshop will present the results of research cooperation project between Tallinn University in Estonia and Bergen University in Norway. Results bring out the differences in integration context in the two countries – Estonia and Norway, and the relation with integration and acculturation attitudes of Russian minorities.

Prof. Raivo Vetik, Tallinn University, Estonia
Prof. David Lackland Sam, Bergen University, Norway
Marianna Makarova, Tallinn University / Integration and Migration Foundation Our People, Estonia

Radicalisation – responsibility of immigrants or local community members?

What kind of local communities tend to radicalise more? Is Estonian society open for a new behavioural and belief system, which could prevent radicalisation and various violence occurrences? In this workshop, we take a look at two target groups, local community and immigrants’ attitude, and discuss how on one hand the ability of local population to accept new and sometimes unusual behavioural models, and on the other hand immigrants’ readiness to make changes in their habits to accept Estonians lifestyle, influence the likelihood of radicalisation. The main focus is on preventing radicalisation.

Prof. Ringo Ringvee, Ministry of Interior
Mai Beilmann, Tartu University
Prof. Shamit Saggar, Essex University
Linda Noor, Minotenk
Alo Raun, Eesti Päevaleht, Estonia

Culture, identity and multiculturalism

Presentations of this workshops will explore such questions as culture, multiculturalism and interculturality, local and regional identity, history and their role and importance in the context of integration.

Petr Potchinshtshikov, Art Promotion Center, Finland
David Edwards, Glasgow University, UK
Marianne Leppik, Tartu University, Estonia
Chair: Prof. David J Smith, University of Glasgow

Segregation at Estonian labour market – challenges and opportunities

The discussion in this workshop evolves around the recently conducted meta-analysis of studies on ethnic segregation in Estonian labour market. This analysis has combined results from different research projects conducted in Estonia during the last decades. Experts from various organisations in Estonia will join to discuss the developments and trends in Estonian labour market, with a focus on ethnic segregation.

Kristjan Kaldur, Institute of Baltic Studies, Estonia
Marta Traks, Estonian Unemployment Insurance Fund, Estonia
Kelly Grossthal, Human Rights Centre, Estonia

Memory Conflicts in History Lessons

The aim of this workshop is to analyze the ways of addressing the themes that may evoke strong emotional reactions, or may be strongly intertwined with national identity. We discuss different methods of teaching history in the school, especially in the multi-national class. The workshop is meant to study issues of historical memory and public history, in particular, what role may history lessons play in the conflict resolution in the multicultural societies? How to deal with situations in society where there are different histories? Are history lessons meant to educate patriots or citizens?

Timur Guzairov, University of Tartu, Estonia
Merit Rikberg, University of Tartu, Estonia

How to develop intercultural competence through non-formal learning methods?

Practical examples of games and non-formal learning methods aimed at language learning for children and adults.
Group size limit: 30 people.

Aleksei Razin, GameClub, Estonia

Inclusive leadership to support diversity in education sector

It is increasingly important for all organisations to be diverse and inclusive. But what does this actually mean, and how might organisations becoming more inclusive. One of the great challenges facing an organization is getting all employees to develop the competence and confidence to embrace its diversity. This workshop will provide opportunity for participants to develop understanding of diversity competence and the importance of inclusive leadership by all members of an organisation.

Prof Uduak Archibong, University of Bradford, United Kingdom
Prof Nazira Karodia, University of Wolverhampton, United Kingdom

Vene vähemused ja vene migrantrahvastik – lõimumise väljakutsed ja perspektiivid Eestis ja Norras

Antud töötoas esitletakse Tallinna ülikooli ja Norra Bergeni ülikooli teaduskoostööprojekti tulemusi. Tulemused kajastavad lõimumisega seotud erinevusi kahes riigis – Eestis ja Norras, ja nende seoseid vene vähemuste lõimumise ja kultuurilise kohanemise hoiakute kujunemisega.

Prof. Raivo Vetik, Tallinna Ülikool, Eesti
Prof. David Lackland Sam, Bergeni Ülikool, Norra
Marianna Makarova, Tallinna Ülikool / Integratsiooni ja Migratsiooni Sihtasutus Meie Inimesed, Eesti

Radikaliseerumine – immigrantide või kohaliku kogukonna liikmete vastutus?

Millised kohalikud kogukonnad kipuvad rohkem radikaliseeruma? Kas Eesti ühiskond on avatud uuele käitumis- ja ususüsteemile, mis võiks ära hoida radikaliseerumist ning vägivallailminguid? Antud töötoas vaatleme kahe sihtrühma, kohaliku kogukonna ja sisserändajate suhtumist. Arutame, kuidas ühest küljest kohaliku elanikkonna võime aktsepteerida uusi ja mõnikord tavatuid käitumismudeleid ning teisest küljest sisserändajate valmisolek muuta oma kombeid, et aktsepteerida eestlaste elustiili, mõjutavad radikaliseerumise tõenäosust. Tähelepanu keskmes on radikaliseerumise ärahoidmine.

Ringo Ringvee, Siseministeerium
Mai Beilmann, Tartu Ülikool
Shamit Saggar, Essex’i Ülikool
Linda Noor, Minotenk
Alo Raun, Eesti Päevaleht, Eesti

Kultuur, identiteet ja mitmekultuurilisus

Antud töötoa esitlustes käsitletakse selliseid teemasid nagu kultuur, mitmekultuurilisus ja kultuuridevahelisus, kohalik ning piirkondlik identiteet, ajalugu ja nende roll ning tähtsus lõimumise kontekstis.

Petr Potchinshtshikov, Art Promotion Center, Soome
David Edwards, Glasgow Ülikool, Suurbritannia
Marianne Leppik, Tartu Ülikool, Eesti
Chair: Prof. David J Smith, Glasgow Ülikool

Eesti tööturu rahvuslik ja keeleline jaotus – väljakutsed ja võimalused

Antud töötoa arutelus keskendutakse hiljuti tehtud analüüsile, mis keskendus viimastel aastatel avaldatud Eesti tööturu uurimisprojektide kohta. Eesmärk on teha kindlaks peamised suundumused ja arengusuunad seoses rahvusliku jaotumisega Eesti tööturul. Selle analüüsi tulemuste aruteluga ühinevad Eesti erinevate organisatsioonide eksperdid.

Kristjan Kaldur, Balti Uuringute Instituut, Eesti
Marta Traks, Eesti Töötukassa, Eesti
Kelly Grossthal, Inimõiguste Keskus, Eesti

Mälu konfliktid ajalootundides

Antud töötoa eesmärk on analüüsida, kuidas käsitletakse teemasid, mis võivad tekitada väga tugevat emotsionaalset reaktsiooni või olla rahvusliku identiteediga tihedalt põimunud. Arutleme ajaloo õpetamise eri meetodeid koolis, eriti eri rahvusest õpilastega klassis. Eesmärk on uurida ajaloolise mälu ja rahva ajaloo küsimusi ning eelkõige seda, kuidas saab ajalootundide abil lahendada konflikte mitmekultuurilises ühiskonnas. Kuidas toimida eri olukordades ühiskonnas, kus on erinevad ajalood? Kas ajalootundides tuleks kasvatada patrioote või kodanikke?

Timur Guzairov, Tartu Ülikool, Eesti
Merit Rikberg, Tartu Ülikool, Eesti

Kuidas arendada mitmekultuurilist kompetentsi mitteformaalse õppe meetodite abil?

Interaktiivne töötuba pakub praktilisi näiteid laste ja täiskasvanute keeleõppeks kasutatavate mängude ja mitteformaalsete õppemeetodite kohta.

Aleksei Razin, GameClub, Eesti

Kaasav juhtimine toetamas mitmekesisust haridussektoris

Aina tähtsam on muutumas organisatsioonide võimekus olla mitmekesised ja kaasavad. Aga mida see tegelikult tähendab ja kuidas saavad organisatsioonid muutuda kaasavamaks? Üks peamisi katsumusi, mis organisatsiooni ees seisab, on arendada kõikide töötajate pädevust ja suurendada kindlustunnet, et võtta omaks organisatsiooni mitmekesisus. See töötuba pakub osalejatele võimalust arendada arusaamist mitmekesisusega seotud pädevusest ja sellest, kui tähtis on kõikide organisatsiooni liikmete kaasav juhtimine.

Prof. Uduak Archibong, Bradfordi Ülikool, Suurbritannia
Prof. Nazira Karodia, Wolverhamptoni Ülikool, Suurbritannia